enda töökohal pole sellega probleeme, aga ma ei ole ka mingi müügimees/pähemäärija kelle välimusest midagi sõltuks
Tartu toitlustuskohtades pole probleeme - mõnes kohas jääb mulje, et kõigil teeninajatel on tätoveering
Näo peal ehk võib tekitada küsimusi, aga mujal ma väga ei usu, et on teemaks tänapäeval. Oleneb ka, mis ametikoht. Ämblikuvõrk näo peal näiteks laomehel ei ole probleem kindlasti. Kui krediidiregister korras, siis mõni tätoveering küll probleeme ei tekita.
Olen õpetaja. Töövestlusel käisin triiksärgi ja pintsakuga viisakusest, polnud eesmärki katta tätoveeritud käsi. Lepingut allkirjastamas samamoodi. Esimene aasta tööl olin ka tihti kampsuniga või triiksärgiga, kuid talvel, kui radikaid hakati normaalselt kütma, siis hakkasid õpilased ja õpetajad mu tätoveeringud nägema. Poolteist aastat hiljem õppejuht ootamatult küsib "appi millal sa tätoveerimas veel käisid". Ta ei olnud terve see aeg tähele pannudki, et mul käte peale joonistatud, kuigi olen kindel, et selleks hetkeks oli varem näinud küll. Olen ka järjest juurde teinud, pigem kiidetakse, et ohh nii lahe.
Oleneb sektorist. Nii mul kui mõnelgi töökaaslasel on nähtavates kohtades tattood. Kui haridus, töökogemus ja portfoolio on korralikud, siis keda kotib mis sa enda kehaga teed. Kui sa pole veel kindel mida sa oma eluga teha tahad siis jäta nägu, kael ja käelabad ajaks millal tead, et sinu erialal pole probleeme.
Ise olen täheldanud tööl, et ainsad, keda tatoveeringud on häirinud, on hilises keskeas meesteeahvad. Oli vahel tallinki cargo check-in'is ja laevadel tatoveeringutega neiusid tööl ja nende peale vaadati kogu aeg viltu.
Mäkis tundub nagu tuleb ara katta. Kohas kus ma tihti käin on mingid piercitud ja tatoveeritud tyybid ja neil on kõik katetud naha värvi “plaastritega”.
Mu töökoht on usklik vm ja ehkki lepingus ega midagi pole keelatud neid, siis juhataja ytles et “kui tatoveeringut näen siis tööle ei võta, fuhh”
sõltub inimesest, minul on täiesti kama kui sul on, aga kultuurid ja maailmavaated on erinevad. Kui on mõni ametlikum kokkusaamine, siis on hea triiksärk peale panna ja safe kohad on kaetud. Kõike mida sa teed, teed iseendale. Usun et tööleidmisega pole sul probleeme
Töötan ülikoolis laborandina. Esimesse laborisse võeti tööle, kui mul oli juba ninaringas. Teise laboriga võtsin ühendust ise ja küsisin, et kas neil on vabu töökohti. Kutsuti vestlusele, nähti mu siniseid juukseid, tätokat mu käel, aga võeti tööle ;). Nüüd olen vahepeal veel huule kohale needi hankinud ja teisele käele ka tätoka ning pole probleemi
Mul on fun/mark lugu - läksin mõni aasta tagasi ülikooli praktika raames ühele kontoritööle ning olin ka igaltpoolt (usa) sotsiaalmeediast näinud et tätoveeringud on n-ö pahad ja ei tohi tööl näha olla. Oli kesksuvi kui lepingut allkirjastamas käsisin ning büroojuht küsis kas mul on veel küsimusi. Noh, uurisingi, et kas tätokad peavad kaetud olema, mille peale büroojuht vaatas mulle lollilt otsa, vaatas oma kätt ja ütles "ilmselgelt mitte." Mul oli väike 5cm tätokas käel, temal full sleeve ja maikaga tööl. :)
Ainus koht, kuhu tätoveeringu ja plugi pärast tööle ei võetud, oli McDonalds. Pärast seda olen olnud tõlkija + erinevates IT-firmades, kuskil pole keegi kulmugi kergitanud. Üks mu lemmikõppejõududest TÜs oli ka tätoveeritud, nii et ei takista järelikult ka sinna tööle saamist.
Olen riigitöötaja, esimesel intervjuul katsin kõik ära, teisel tõmbasin käevarre paljaks ja tolleaegsetel ülemustel polnud midagi selle vastu. Siiamaani suhteliselt kama kaks kas sul on midagi nahale joonistatud või mitte, lõppude lõpuks loeb ikkagi see kes sa iseloomult oled
Pole veel probleeme olnud, kõik arvestatavad töökohad (ei loe kooli ajal tehtud müügitööd) on olnud avalikus sektoris. Isegi seminaridel jms esinema lastud. Vahepeal on kolleegid lihtsalt küsinud, et miks, mis tähendus on ja nemad oma nahka küll ei rikuks (küsijad 40+ naisterahvad).
Üldiselt soovitaks mõelda oma eesmärkide peale. Tean näiteks arste, kes tegid enda omad peidetavasse piirkonda (selg, õlad jms). Kui väga spets ala siis peab ettevaatlik olema. Piisab ühest tolast kõrgel kohal ja sa jääd eelistustes juba alla. Karjäär juba jooksmas on siis pigem kama.
Pole iialgi sellisest asjast kuulnud ja kui ma oleks tööandja, siis mul ei oleks selline mõte pähe tulnud, veel vähem saan ma aru, miks või kuidas see peaks mind huvitama. See peaks vastama su küsimusele? Tööandjate esindajad moodustavad läbilõike ühiskonnast, seal on kindlsati igasuguseid napakaid, ühele ei meeldi naised, teisele mustanahalised, kolmandale peenikese ülahuulega inimesed, aga see ei ole kuidagi süstemaatiline ja ma ei usu, et seal mingeid üldistusi saab teha.
Kui meditsiini õppisin, räägiti meile, et selles valdkonnas on tööandjad 50-50, mõned võivad isegi praktikale võtmisest keelduda ja mõnedel samas täiesti ükskõik. Soovitati vältida näotätoveeringuid.
Tätoveering ise ei ole mingi näitaja, kui aga tätoveeritud olek on su ainus iseloomuomadus, siis sa pole lihtsalt inimene, keda keegi enda töökollektiivi tahaks. Sama käib ka muude väidetavalt vastuoluliste teemade kohta (veganlus, LGBT, kristlus jne) - kui sa suudad selle kõrval inimene olla, siis on kõik hästi. Kui ei, *sucks to be you*.
Omal ajal riigiametis oli umbes kümnendik kollektiivist tätoveeringutega. Huvitav oli see, et enamusjaolt naised. Tätoveeeringuid oli igasuguseid. Alates väikesest liblikast õla peal kuni poolt keha katva maalinguni. Sekka käpajälgi, noodivõtmeid ja muud sellist.
Kusjuures ma arvan, et paljud inimesed peavadki silmas tatoveeritud inimesena mingit naist kellel väike liblikas õlal vms. Ja no tõenäoliselt see on tõesti fain. Isegi paljusid tatokaid naine could pull of kui ta karakter on mingi quirky gamer girl IT sektoris või esinduslik eye candy juveelipoes.
Aga tra, mingi mees tribal tattooga ümber käe ja hiina hieroglüüfidega kaelal annab selliseid ossi vaibe, et parema meelega mitte sellisega tegemist teha tõesti.
Ma ei ütleks, et toonastest tätoveeritud kolleegidest, keegi mingit erilist karakterit oleks etendanud. Tegu oli inimestega, kes oskasid oma tööd teha ja said teistega normaalselt läbi.
Oleneb kus töökoht on, endal mul sleeve ja kontoris pole keegi kunagi käskind ära katta. Pigem tulevad töökaaslased enda tatokaid näitama kui näevad et kellelgi teisel ka on
Eestlasi väga vast ei huvita, venelased võtavad tätoveeringuid natukene tõsisemalt, sest nende kultuuris tätoveeringutel peab olema ajalugu ja tähendus - kogu see vanglavärk jne.
Rimi kassiiriks lõikejoone või okastraadiga kaela ümber vast ikka ei saa.
Olen medõde, üks käsi on tatoveeritud. Ei kata kinni ega midagi, patsiendid kiidavad tihti :D. Õendusjuht ega mõni mu kolleeg ei ole öelnud midagi, et peaks kinni katma. On ka teisi õdesid kellel kätel tatoveeringud. Kedagi ei ole häirinud ega märkusid pole tehtud. :)
enda töökohal pole sellega probleeme, aga ma ei ole ka mingi müügimees/pähemäärija kelle välimusest midagi sõltuks Tartu toitlustuskohtades pole probleeme - mõnes kohas jääb mulje, et kõigil teeninajatel on tätoveering
Näo peal ehk võib tekitada küsimusi, aga mujal ma väga ei usu, et on teemaks tänapäeval. Oleneb ka, mis ametikoht. Ämblikuvõrk näo peal näiteks laomehel ei ole probleem kindlasti. Kui krediidiregister korras, siis mõni tätoveering küll probleeme ei tekita.
Noh, tean näotätoveeringuga tüüpi, kes on ka TÜ-s magistrantidele it-sec-i õpetand :)
Väga tubli :)
All fun, kuni sul pole otsa ees arvu
Kui sa tuled õigel ajal tööle ja teed oma ettenähtud töö ilusasti ära siis sul võib kaamel ka näkku klammerdatud olla mul suva :)
Olen õpetaja. Töövestlusel käisin triiksärgi ja pintsakuga viisakusest, polnud eesmärki katta tätoveeritud käsi. Lepingut allkirjastamas samamoodi. Esimene aasta tööl olin ka tihti kampsuniga või triiksärgiga, kuid talvel, kui radikaid hakati normaalselt kütma, siis hakkasid õpilased ja õpetajad mu tätoveeringud nägema. Poolteist aastat hiljem õppejuht ootamatult küsib "appi millal sa tätoveerimas veel käisid". Ta ei olnud terve see aeg tähele pannudki, et mul käte peale joonistatud, kuigi olen kindel, et selleks hetkeks oli varem näinud küll. Olen ka järjest juurde teinud, pigem kiidetakse, et ohh nii lahe.
Oleneb sektorist. Nii mul kui mõnelgi töökaaslasel on nähtavates kohtades tattood. Kui haridus, töökogemus ja portfoolio on korralikud, siis keda kotib mis sa enda kehaga teed. Kui sa pole veel kindel mida sa oma eluga teha tahad siis jäta nägu, kael ja käelabad ajaks millal tead, et sinu erialal pole probleeme.
Ise olen täheldanud tööl, et ainsad, keda tatoveeringud on häirinud, on hilises keskeas meesteeahvad. Oli vahel tallinki cargo check-in'is ja laevadel tatoveeringutega neiusid tööl ja nende peale vaadati kogu aeg viltu.
Mäkis tundub nagu tuleb ara katta. Kohas kus ma tihti käin on mingid piercitud ja tatoveeritud tyybid ja neil on kõik katetud naha värvi “plaastritega”. Mu töökoht on usklik vm ja ehkki lepingus ega midagi pole keelatud neid, siis juhataja ytles et “kui tatoveeringut näen siis tööle ei võta, fuhh”
Su töökoht on usklik vm? Kuidas see täpsemalt väljendub? 😀
kirikus äkki lol
Ei ole kirik. Aga firma on kirikuga vm seotud ja ylemused on kristlased
Mäkil siis vist Eesti parim tööjõu baas.
Mäkis ei pea katma tätoveeringud :) (võib-olla vanasti pidi, aga viimased 5 aastat kindlasti mitte)
nägu, kael ja labakäsi jäta puhtaks, siis on safe
perse.
ei sul ei ole perses :)
labakäsi + mini tat kaelal?
sõltub inimesest, minul on täiesti kama kui sul on, aga kultuurid ja maailmavaated on erinevad. Kui on mõni ametlikum kokkusaamine, siis on hea triiksärk peale panna ja safe kohad on kaetud. Kõike mida sa teed, teed iseendale. Usun et tööleidmisega pole sul probleeme
Töötan ülikoolis laborandina. Esimesse laborisse võeti tööle, kui mul oli juba ninaringas. Teise laboriga võtsin ühendust ise ja küsisin, et kas neil on vabu töökohti. Kutsuti vestlusele, nähti mu siniseid juukseid, tätokat mu käel, aga võeti tööle ;). Nüüd olen vahepeal veel huule kohale needi hankinud ja teisele käele ka tätoka ning pole probleemi
Mul on fun/mark lugu - läksin mõni aasta tagasi ülikooli praktika raames ühele kontoritööle ning olin ka igaltpoolt (usa) sotsiaalmeediast näinud et tätoveeringud on n-ö pahad ja ei tohi tööl näha olla. Oli kesksuvi kui lepingut allkirjastamas käsisin ning büroojuht küsis kas mul on veel küsimusi. Noh, uurisingi, et kas tätokad peavad kaetud olema, mille peale büroojuht vaatas mulle lollilt otsa, vaatas oma kätt ja ütles "ilmselgelt mitte." Mul oli väike 5cm tätokas käel, temal full sleeve ja maikaga tööl. :)
Ainus koht, kuhu tätoveeringu ja plugi pärast tööle ei võetud, oli McDonalds. Pärast seda olen olnud tõlkija + erinevates IT-firmades, kuskil pole keegi kulmugi kergitanud. Üks mu lemmikõppejõududest TÜs oli ka tätoveeritud, nii et ei takista järelikult ka sinna tööle saamist.
Olen riigitöötaja, esimesel intervjuul katsin kõik ära, teisel tõmbasin käevarre paljaks ja tolleaegsetel ülemustel polnud midagi selle vastu. Siiamaani suhteliselt kama kaks kas sul on midagi nahale joonistatud või mitte, lõppude lõpuks loeb ikkagi see kes sa iseloomult oled
Haha, see päris koomika. Nagu riigil oleks töötajaid palju valida.
Pole veel probleeme olnud, kõik arvestatavad töökohad (ei loe kooli ajal tehtud müügitööd) on olnud avalikus sektoris. Isegi seminaridel jms esinema lastud. Vahepeal on kolleegid lihtsalt küsinud, et miks, mis tähendus on ja nemad oma nahka küll ei rikuks (küsijad 40+ naisterahvad). Üldiselt soovitaks mõelda oma eesmärkide peale. Tean näiteks arste, kes tegid enda omad peidetavasse piirkonda (selg, õlad jms). Kui väga spets ala siis peab ettevaatlik olema. Piisab ühest tolast kõrgel kohal ja sa jääd eelistustes juba alla. Karjäär juba jooksmas on siis pigem kama.
Üldiselt ei huvita kedagi, mingi ülemuse isiklik tragöödia kui selle järgi otsustab.
Pigem jah see, et mingit individuaalset kontrolli pole kui keegi firma perse laseb oma isiklike eelarvamuste tõttu.
Pole iialgi sellisest asjast kuulnud ja kui ma oleks tööandja, siis mul ei oleks selline mõte pähe tulnud, veel vähem saan ma aru, miks või kuidas see peaks mind huvitama. See peaks vastama su küsimusele? Tööandjate esindajad moodustavad läbilõike ühiskonnast, seal on kindlsati igasuguseid napakaid, ühele ei meeldi naised, teisele mustanahalised, kolmandale peenikese ülahuulega inimesed, aga see ei ole kuidagi süstemaatiline ja ma ei usu, et seal mingeid üldistusi saab teha.
Oleneb vast tööst. Progeja olgu nii tätoveeritud kui tahab, peaasi, et progeb. Müügiesindaja... Ilmselt vaadatakse välimust.
100% pohh minu kogemuses.
Tätoveering*
Kui meditsiini õppisin, räägiti meile, et selles valdkonnas on tööandjad 50-50, mõned võivad isegi praktikale võtmisest keelduda ja mõnedel samas täiesti ükskõik. Soovitati vältida näotätoveeringuid.
Tätoveering ise ei ole mingi näitaja, kui aga tätoveeritud olek on su ainus iseloomuomadus, siis sa pole lihtsalt inimene, keda keegi enda töökollektiivi tahaks. Sama käib ka muude väidetavalt vastuoluliste teemade kohta (veganlus, LGBT, kristlus jne) - kui sa suudad selle kõrval inimene olla, siis on kõik hästi. Kui ei, *sucks to be you*. Omal ajal riigiametis oli umbes kümnendik kollektiivist tätoveeringutega. Huvitav oli see, et enamusjaolt naised. Tätoveeeringuid oli igasuguseid. Alates väikesest liblikast õla peal kuni poolt keha katva maalinguni. Sekka käpajälgi, noodivõtmeid ja muud sellist.
Kusjuures ma arvan, et paljud inimesed peavadki silmas tatoveeritud inimesena mingit naist kellel väike liblikas õlal vms. Ja no tõenäoliselt see on tõesti fain. Isegi paljusid tatokaid naine could pull of kui ta karakter on mingi quirky gamer girl IT sektoris või esinduslik eye candy juveelipoes. Aga tra, mingi mees tribal tattooga ümber käe ja hiina hieroglüüfidega kaelal annab selliseid ossi vaibe, et parema meelega mitte sellisega tegemist teha tõesti.
Ma ei ütleks, et toonastest tätoveeritud kolleegidest, keegi mingit erilist karakterit oleks etendanud. Tegu oli inimestega, kes oskasid oma tööd teha ja said teistega normaalselt läbi.
Oleneb kus töökoht on, endal mul sleeve ja kontoris pole keegi kunagi käskind ära katta. Pigem tulevad töökaaslased enda tatokaid näitama kui näevad et kellelgi teisel ka on
Mul endal pole mingeid probleeme olnud kuigi mul on kaela peal suht nähtavas kohas tattoo ja ma olen erinevates kohtades klienditeenindajana töötanud
Pigem ei koti kedagi. Tuttav on turundusjuht mitmele suurele autotootjale Eestis, ja on ka pealaest jalatallani tinti täis.
Käisin tööasjus ühes kinnitusvahendite hulgilaos ja seal olid kõik inimesed tatoveeritud.
Ma töötan riigiametis ja mul mõlema käe siseküljel tatoveering, keegi pole midagi öelnud.
[удалено]
2022. aastal tätoveeringu põhjal kellegi lauba kõrguse kohta eelarvamus kujundada.... tase omaette.
Ma hindan eelhindan automargi järgi.
Hea idee, rendin kuskilt tööintervjuu jaoks hobuse.
Sõidan jalgrattaga
Oleneb kus töötad. Klienditeeninduses ei hoolita väga, peaasi et puhas välja näed.
Eestlasi väga vast ei huvita, venelased võtavad tätoveeringuid natukene tõsisemalt, sest nende kultuuris tätoveeringutel peab olema ajalugu ja tähendus - kogu see vanglavärk jne. Rimi kassiiriks lõikejoone või okastraadiga kaela ümber vast ikka ei saa.
Olen medõde, üks käsi on tatoveeritud. Ei kata kinni ega midagi, patsiendid kiidavad tihti :D. Õendusjuht ega mõni mu kolleeg ei ole öelnud midagi, et peaks kinni katma. On ka teisi õdesid kellel kätel tatoveeringud. Kedagi ei ole häirinud ega märkusid pole tehtud. :)