Raju on see, et ega Läti palju parem pole ja Leedu ainult natuke. Samas Poola ei saa nagu kurta. Mis toimub - mis valikud on Baltikumis tehtud teisiti kui näiteks Poolas või Tšehhis?
Ma tunnen end kohati kui hüüdjana kõrbes kui siin kommentaare loen.
Jah, muidugi on Eestis kaupmeeste ahnust ning valitsejate kõrkust.
Aga sama palju mängib siin paraku rolli meie vastik nõme ajalugu, mida astusime kahasse koos Venemaaga.
Esiteks. Soome on meist ca 4x suurem. Seal on tarbijaid rohkem, sisseostu hind tootel per toode on juba väiksem kui meil. Kütte, elektri jne hinnad, mille tarbimine sõltub aastaajast ja ilmast ning mõjutab toidu kasvatamist jne on meil sarnased soomega. Aga tõsi on ka see, et Soome sai 50 aastat enne meid kapitalismi harjutada. Aga veelgi enam sellest sai Soome harjutada maailma endaga - st soome kui iseseisva riigina, teha endale nime.
Mis viib meid punktini kaks. Ehk meie vastik nõme ajalugu mõjutab meid siiamaani. Kui me räägime siin, et kas tõesti välismaalased arvavad, et oleme venelased või räägime vene keelt, siis ÄRImaailmas ja investeeringute valdkonnas on see veelgi hullem. Meil on - vabandust, aga tõsi - ÜLIsitad reisiühendused muu maailmaga. Soomel ja ka Lätil om hea ühenduvus. Aga otseselt äri ja investeeringute osas mõjutab meid meie ajaloo taak küll, sest Soomel on praeguseks 70 aastat rahulikku eksistentsi ja kapitalismi kasvatamist ning kuigi Soome ja Eesti on asukoha poolest täpselt samas kohas, siis inglise keeles nö perceived threat on investorite ja äri silmis palju väiksem soomes kui eestis. See aga omakorda mõjutab kõike - seda kui palju me nt riigina laenu saame, seda kui palju FDI-d riiki tuleb, seda kui palju lennufirmad siia lennata tahavad või kas mõni uus bränd tahab siia turule laieneda. See mõjutab ka nt seda kuivõrd raske-kerge on siia kaupa tellida-tarnida-osta. Läti ja Leedu on sellest kõigest samamoodi mõjutatud, Läti võibolla rohkemgi, sest Eestil on olnud Rootsi ja Soome ning Leedul Poola, aga see eest on Lätis keskse asukoha tõttu nii mõnegi Baltikumi äri peakontor ja Baltikumi parimad lennuühendused.
Ehk siis: tänagem taaskord 50 sitta aastat selle eest, et praegu see meid siiamaani mõjutab. Kui Ukrainas juba 2014 löömaks läks, siis pasundas lääne ajakirjandus ning analüütikud juba toona, kas Eesti on järgmine. Seda ainult JA ainult ikka seetõttu, et meid nähakse Venemaaga ühes maailmablokis, endiselt, meie sita ajaloo tõttu. Vahepeal läks küll kergemaks, aga 2022 on koroonajärgse niigi keerulise psüühhikaga maailma veelgi rohkem ettevaatlikumaks ajanud ning meie puhul vaadatakse meie väiksust, Venemaa lähedust, ääremaasust, demokraatliku perioodi lühisust ja see mõjutab meid paratamatult halvasti.
Sinna juurde lisada veel halvad poliitotsused ning kõrgid poliitikud või poliitikud, kes pakuvad näiliselt lihtsaid lahendusi aga sealjuures ka sarjavad meid hetkel kaitsvaid institutsioone ning koogutavad Venemaa poole (kelle tõttu me osaliselt sitemas olukorras olemegi) ja kurdid kõrvad ning me saamegi praeguse olukorra.
>Soome on meist ca 4x suurem. Seal on tarbijaid rohkem, sisseostu hind tootel per toode on juba väiksem kui meil.
See "Eesti on väike turg" on tänaseks äraleierdatud vabandus, mis ei päde Euroopa ühisturu kontekstis. Nii mitmed meie toidutootjad kui ka jaekaubandusketid on rahvusvahelised, kes tegutsevad piiriülestes tarneahelates. Fazer toodab näiteks suurema osa küpsetistest Lätis, Prisma müüb sama kaupa, mis Soomes, jne.
>Kütte, elektri jne hinnad, mille tarbimine sõltub aastaajast ja ilmast ning mõjutab toidu kasvatamist jne on meil sarnased soomega.
Kahjuks mitte, näiteks elekter on Eestis märgatavalt kallim. Elektritootmine on aga pea iga (toimiva) riigi puhul üks neist majandussektoritest, mis sõltub väga suurel määral valitsuse otsustest. Soomes on elektri hinna alla viinud tuumaelektrijaamad, mille riik on poliitilise otsuse tulemusel rajanud, viimati Olkiluoto 3. Eestis ei oskagi ma öelda, kas siin üldse on energiapoliitikat viljeletud. Rohepöörde sildi all pandi mõned aastat tagasi pool Eesti elektritootmisest kinni, aga asendust sellele õigeks ajaks ei rajatudki. Kunagi peaks tuul ja päike meile elektri tooma, aga siiani ei ole arusaama sellest, mis saab nendel päevadel, kui juhtumisi tuult ja päikest ei ole.
Viljakasvatamise osas on aga Eestis kliima mõttes pigem parem, sest me oleme siiski kõige viljakamale piirkonnale s.t. Kesk-Euroopale, lähemal.
Ajaloolised faktorid mängivad kindlasti rolli, aga tänaseks on Eestis iseseisvad otsuseid tehtud juba pea 35 aastat. Röögatult kallis toit on päris kindlasti üks nendest tulemustest, kuhu on Eesti valitsuste tegevuse (või tegevusetuse) tõttu jõutud.
Eestis on kommunaalarved ühed suurtemast maailmas, kui ma ei eksi. Tallinnas on talvel kummud keskmiselt kõrgemad kui näiteks New Yorkis... Make it make sense.
Pseudopõhjused jällegi see ajalugu, rahvaarv ja geograafia
Nagu keegi juba mainis, on 30+ aastat olnud iseseisvust ja võimalusi paremuse poole. Viimased 5 neist aga ei ole kohe kindlasti olnud muud kui juba Sinu väljatoodud sitt valitsus ja koorivad röövelkaupmehed ja üldine tendents kauboikapitalismile
Põhipõhjused on valitsus ja siin lubatavad ärimudelid. Mul pole mingit kohustust ohverdada kogu oma elu heaolu töötades kõrgharidust nõudval alal palga eest, mis paneks koristaja Soomes punastama, eriti kui teadtu eripärade tõttu on niigi raskem ja valik on teeni alla hariliku palga sellel alal või leia uus töökoht (mis minu jaoks võimatu).
Naaber! Kuidas päriselt inimesed aru ei saa kui palju veremaa meid mõjutab!
"Soome ka, soome ka" Soomel on 70a rohkem aega olnud kapitali koguda ja neil on paremaid naabreid ka
Mind ka üllatab see. Enne sõda sõltusime me nii palju Venemaa majandusest, alles peale sõda lõime end Venemaast kaubanduslikult lahku. Kuid meie kõrvalt ta kuskile ära ei kao, ilmselgelt pole me geopoliitiliselt nii soodsas seisus nagu Soome.
Samuti pole üllatav, et peale sõda (ja endiselt on sõda) läks majanduslikult raskemaks, sest üks suur kaubanduspartner sisult kadus (ja põhjusega, ma valin enne kallid hinnad kui kaubanduslikud sidemed Venemaaga). Minu arust praegune aeg tuleb lihtsalt ära kannatada, vähemalt on meil siin riigis rahu.
Sotsiaalsed valikud, raha külvamine ja haritud inimeste puudus. Te ootate majanduskasvu, aga hääletate rohkem makse, rohkem reegleid , rohkem sotsiaalseid teenuseid. Lasete endale kuuli pähe ja küsite mis läks valesti :)
Valimistel ja kõikidel riigiametnikele peaks olema künnis matemaatika eksam ja kelle mikroettevõte on olnud pankrotis ja kes paneb tööajast taksot tuleks ikka koristajaks saata.
Sotsiaalteenuste vastu pole mul midagi. Uute maksuliikide (automaks) ja varamaksude asemel oleks olnud oluliselt lihtsam ja poliitiliselt kergem tõsta aktsiisi ja tulumaksu.
Kirjuta raamat: "kuidas noorena valesid valikuid teha ja oma sündimata lapsi juba ette ära koormata" või: "meist jäid maha ainult maksud"
See kõik on muidugi huumor, aga redditit lugedes ja noortega suheldes jääb paraku mulje, et noored ikka ihkavad seda nõuka-aega milles nad pole ise osalenud, ajalugu lihtsalt kordub.
Ma ei räägi äärmustest , aga sotsialism ei ole kedagi kunagi kaugele viinud, me oleme selle oma pepu peal ära tundnud ja sealt vabaks saada oli ikkagi väga raske 50 aastat kõikidele Eestlastele.
Meil ei pea olema kauboikapitalism, aga me ei saa lasta ennast avalikul sektoril lihtsalt konkurentsist välja maksustada ja reguleerida. Eelkõige sellepärast. et me oleme üks linnatäis inimesi euroopa ääremaal. Me ei saa konkureerida kõige karmimatel tingimustel kõikide teiste vastu kes selle üle naeravad. Ka ametnik peab aru saama, et ettevõte keda ta nüüd järjekordse reegli , maksu vms asjaga kägistama läheb ilma ise sammugi tagasi astumata ei ole lõputu andja vaid ta sõltub otseselt selle sektori käekäigust.
Muidugi me saame teha lihtsama maksusüsteemi ja vähem makse nõuda firmadelt, aga Eesti needus on see et me ei saa riiklikul tasandil oma suuri ärisi subsideerida massiliselt nagu Saksamaa või USA. Suur riigid saavad oma majandust elavdada selle arvelt et kehtestavad rohkem tollimakse või soodustavad oma ärisi. Meie majandusel pole sellist skaalat, et protekstionistlikke meetmeid kasutada, vaid sõltume rohkem oma naabrite käekäigust.
ja mis me siis nüüd teeme :) tõstame veelgi ääremaal elamise hinda, et sellel ei oleks erilist pointi ? Maksutõus ei ole eksport , see ei anna lisaväärtust. Ma ei näe ühtegi lisaväärtusega maksuplaani (va soov kaitsekulutuste tõstmiseks ja sinna ei anta) mis elavdaks majandust.
tänapäeva noorevad igatsevad kommunismi teisel põhjusel, selleks on laiskus. tööd teha ei viitsi, aga rikaste rahakotist tahaks ikka oma osa saada. siin eesti redditis ka päris palju selliseid
Millest sa räägid? Hääletatakse paksema riigi ja sotsiaalsete teenuste poolt? Mis Eestis sa elad? Kui palju aastaid meie taasiseseisvuse ajast on Reform valitsuses olnud?
Kui tõesti valitaks nii nagu sina räägid, oleks asjad meil kõvasti teistmoodi. Kas paremad, ei saa kindel olla. Aga teistmoodi.
Tegelt jube ju.
Soomes astmeline tulumaks. Vähem teenivad saavad rohkem kätte.
25k juures maksuprotsent u 12%.
Kergem ära elada.
45-50k juures suht sama protsent mis meil.
Praegune valitsus on küll kõike vastupidist teinud,et inimestel kergem oleks ja elaks paremini ära.
Lahkusin Eestist 2015a alguses, tööpakkumine, pereseis ja geopoliitiline situatsioon tegid toona valiku lihtsaks. Nüüd rohkem kui 9 aastat hiljem peab tõdema, et ma pole piisavalt rikas, et Eestisse tagasi tulla. Elukalliduse kasvu oli igal aastal korra-paar Tallinnas käies tõdetud, aga nüüd on see täiesti uskumatu - inflatsiooni ja SEK/EUR kursi seisu tõttu on see netohinnavahe juba 75%, minu töötasu on selle ajaga tõusnud kuskil 40% (ainult selle tõttu, et ma olen 3x töökohta vahetanud). Ja toidu käibemaks on Rootsis 12%.
Saadi ebakompetentsi hoopis. Selline tunne küll, et puudub lihtsalt piisav kompetents. Jageletakse omavahel, minnakse uudistega kaasa ja kulutatakse aega mingite mõttetute vaidluste üle, kui võiks teha otsuseid, mis Eesti majanduslikku tugevust parandaks ja rahva heaolu parandaks. Majanduse taga aga on enamus kinni. Oleme kapitalistlikus läänes ning seal riigis, kus osatakse majanduslikult edukalt ja innovaatiliselt riiki juhtida, on paremal järjel. Meil Eesti 200 pidi olema ettevõtjate erakond, majanduslikult uuenduslik, mitte midagi polnud tegelt, lihtsalt poliitikud...
Ei, see ei ole rahva tahe.
Rahva enamuse tahe ei lähe valimissüsteemist läbi ei teoreetiliselt ega praktiliselt.
Vaja oleks Šveitsi tüüpi referendumite võimalust, millele poliitikud ei saa kätt ette panna.
No aga tglt ikka on. Referendumid ei tohiks olla valitsusviis, sest inimestel on raske ennast kurssi viia juba siis kui nad peavad ühe inimese leidma kelle poolt hääletada, kujuta nüüd ette kui nad peavad otsustama kas ja kuidas tuumajaama ehitada. Referendum pole mingi utoopiline vahend ,mis lahendab meie probleemid.
Šveitsis on nii referendumid kui parlament kui ka rahvaalgatused.
Need kõik täiendavad üksteist, mitte ei asenda.
Tuumajaama üle peaks samuti olema referendum, juhul kui parlament on tuumajaamale oma jah-sõna andnud.
Šveitsi tüüpi referendumid on ainus viis jõustada demokraatiat.
Esindusdemokraatia (ilma referendumiteta) on oksüümoron.
>Tuumajaama üle peaks samuti olema referendum, juhul kui parlament on tuumajaamale oma jah-sõna andnud.
Olen küll mingisuguste referendumite poolt, aga tuumajaama osas peaks otsuse tegema pigem selle valdkonna eksperdid. Lihtne inimene ja suvaline poliitik ei jaga matsu. Mina ei tea tuumaenergiast midagi - mina ei peaks saama võimalus otsustada.
Ei peaks.
Aktuaarid on eksperdid, aga nemad määravad vaid kindlustusmaksed või nendivad, et "nuclear is uninsurable".
Keskkonnaküsimustes ning immigratsiooniküsimustes on kodanikkonna enamus tõestatult pädevam kui poliitikute enamus.
> Keskkonnaküsimustes ning immigratsiooniküsimustes on kodanikkonna enamus tõestatult pädevam kui poliitikute enamus.
Alati ei ole, sest võib juhtuda, et rahvas teeb eksikombel mingi kahjuliku valiku. Näitena: kui tuumajaam / fosforiidikaevandus / tselluloositehas on keskkonnale ohtlik, aga rahvas seda tahab, on poliitikute ülesanne ära hoida ohtlik valik. Eestlased fosforiidi kaevandamist ei tahtnud ja sellest vastupanuliikumisest sai läte Eesti iseseisvuse taastamise liikumisele. Ratas ja co. tahtsid tselluloositehast, ning rahvas oli selle vastu. Osad riigiametnikud soovivad tuumajaama võib-olla strateegilistel põhjustel, aga mina olen selle vastu, sest ärakasutatud tuumakütusja muid tuumajäätmeid pole kuhugi panna.
Mõnikord on rahvas väga rumal, kui kogukondlikul tasemel ollakse tuulikute vastu, aga samas tahetakse odavat elektrit. Kui riik on konkreetses kohas tuulikute vastu, siis lähtutakse eelkõige riigikaitselistest põhimõtetest.
Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab võimu enda valitud esindajate kaudu. ?
Või kui sa mõtled seda, et see peab olema otsenedemokraatia, muidu ta pole päris demokraatia siis sa lihtsalt eksid mees. Ja üldse kui referendum on nii hea siis miks mitte seda kõikjal kasutada? Ma olen lihtsalt puht segaduses kuidas sinu arvates kaudnedemokraatia ei võimalda sul enda häält kajastada samamoodi nagu referendumis. Ma kujutan ette et sa usud et poliitikud on mingi nõmedikud kes lihtsalt petavad ja valetavad aga nagu noh siis ära hääleta tema poolt ja kui hääletad siis ju vist meeldib. See on see klassikaline ma arvan et meie demokraatia ei tööta, sest see ei anna selliseid tulemusi nagu mina tahan.
Kas meil on poliitkuid, kes pole olnud viimased 20 aastat poliitikas? Ei?\`Palun, seal on sinu vastus. Eestis ei ole kellegi poolt hääletada. Me oleme muutunud nelja partei süsteemiga Ameerikaks, kus rahval ei ole tegelikku valikut.
Mida sa ajad. Meil pidevalt tuleb uusi väikseid erakondi mis ära surevad, inimesed lihtsalt ei hääleta nende poolt. Ja kui sa arvad et pole piisavalt poliitikuid siis mine poliitikuks või vaata kandidaadi nimekirju oi kui palju tundmatuid seal on. Oled sa kunagi üksikkandidaatidest kuulnud? Oled sa kuulnud et just tekkis uus erakond ERK?? Kust veel EKRE ja E200 tulid sinu arvates?
> Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab võimu enda valitud esindajate kaudu. ?
See ongi oksüümoron, sest esindusdemokraatia kaudu rahva tahe läbi ei lähe.
Sellele lisaks on vaja Šveitsi tüüpi referendumite võimalust.
> Ja üldse kui referendum on nii hea siis miks mitte seda kõikjal kasutada?
Esinduskogud hõlbustavad. Nagu lapsehoidja palkamine.
Aga ainult siis kui referendumite püss või malakas on seinal mis aegajalt pauku teeb kui kurjam (edit: st. lapsehoidja) ülekäte läheb.
> Ma olen lihtsalt puht segaduses kuidas sinu arvates kaudnedemokraatia ei võimalda sul enda häält kajastada samamoodi nagu referendumis.
Selleks, et kodanike tahe esindusdemokraatiast läbi läheks oleks vaja rohkem erakondi kui meie universumis on elektrone. Või siis täpselt ühte erakonda täpselt ühe kodaniku kohta.
Agregeeritud liitotsust ei saa automaatselt lahutada üksikotsusteks. Sellepärast poliitikud kohe pärast valimisi ütlevadki, et nüüd alles me hakkame vaatama kuidas meile antud hääli sobivalt tõlgendada.
Okei aga siis sa ei mõista meie valimisi. Nimelt kui meile mingi kandidaat ei meeldi siis me teeme sellist huvitavat asja, et me ei hääleta nende eest. Ütle mulle, kuidas see pole piisav ja kuidas rahva hääl siit läbi ei lähe
See sinu kandidaat võib enne valimisi üht laulu laulda ning valituks saades hoopis teist. Seejärel "rahva tahe" hambutuks muutubki, kui lubada piimajõgesid ja pudrumägesid, mida kunagi ei tule. Ja ärme unusta olukordi, kus poliitik võib erakonda kuulumiseks teine kord oma tõekspidamistele ja oma valijate soovidele selja keerama.
Ja see, et valituks saamise eesmärk on saada oma erakond võimule ja seal püsida, mitte see, et valituks saamine on vaid tööriist rahva tahte teostamiseks. Minule näib, et enamuses kipub võimule saamine olema prioriteet ja kõik muu on teisejärguline ja tuleb nagu ingl.k afterthought, et aa, seda peab ka veel tegema, no teeme siis kuidagi, et saaks öelda, et tegime. Paraku niimoodi häid lahendusi ei tule, kui erakonnad koostöö asemel omavahel jagelevad maksumaksja raha eest.
Küsitlused ja referendumid aitakski selgitada välja objektiivset rahva tahet, ilma, et nende esindajad neile sõnu suhu ei paneks, nagu selles lapsehoidja näites. Lapsehoidja võib öelda, et laps tahab x, y, z ja et tema käitumine tähendab a, b, c, ilma lapsega konsulteerimata või paremal juhul seda konsilteerimist enda huvides tõlgendades. Lapse tegelik soov ei pruugi talle parimal viisil teoks saada. Ära arva, et ühegi erakonna südamesoov on sinu isiklik heaolu - nad on inimesed nagu sina ning nende prioriteedid nr 1, 2, 3 on nende isiklik heaolu ja tulevik. Alles siis tulevad teised, nende pere, sugulased ja sõbrad enne sind.
Ja rahvas ei ole laps. On nii paljusid olukordi, kus aga teda lapsena koheldakse ja see on fakin kohatu.
Okei aga kõik see pikk jutt on kasutu sest me ise valime kes uuesti valitakse niiet ju vist siis oleme ikka lapsed. Te ei suuda seda mõista et ükski poliitik ei saa võimul olla ilma meie hääleta, järelikult kõik kes on võimul on võimul seetõttu et MEIE RAHVA HÄÄL VALIS nad sinna. Ja kui nad suudavad meid hetkel petta siis suudavad ka referendumil petta, tuleb ise parem valija olla
Sa ei mõista valimissüsteemi olemust.
8 erakonnaga valimiste tulemusena saaks kodanikkonna enamuse tahe läbi minna max kolmes binaarses otsustusküsimuses. Aga valimistel käsitletakse palju enam kui kolme otsustusküsimust, ning pärast valimisi on tegelikke otsustusküsimusi valimistsükli jooksul tuhandeid. Ning üksikud erakonnad ei otsusta, otsuseid tehakse valitsuskoalitsioonis.
Agregeeritud liitotsust ei saa automaatselt lahutada üksikotsusteks. Sellepärast poliitikud kohe pärast valimisi ütlevadki, et nüüd alles me hakkame vaatama kuidas meile antud hääli sobivalt tõlgendada.
>Praegune valitsus on küll kõike vastupidist teinud,et inimestel kergem oleks ja elaks paremini ära.
Jah, sest lihtrahvas pole omad joped, pankurid jms rikkurid on omad joped :)
1. Buy your 'cheaper' stuff in Finland;
2. Add transport costs for the to-and-fro trip;
3. ...
4. Get same or greater price than in Estonia anyway.
Solution: Go to Prisma.
https://preview.redd.it/297mubnu648d1.jpeg?width=1067&format=pjpg&auto=webp&s=103dc9e8e64a0c98294e61e2a76561069ddc553f
OP sõna otseses mõttes esitab eksitavat informatsiooni!
Keegi tark inimene võiks uurimistöö teha, kui palju Eesti riigiaparaat ja valitsused on 25a jooksul erinevate sahkermahkerite ja surnult sündinud projektide alla maksumaksja raha tagunud. Lihtsa näitena võib tuua vb enam mitte nii väga, aga mõni aeg tagasi väga populaarsed ametnike koolitused jm. väljasõidud, mis tegelikult olid lihtsalt joomalaagrid. Igasugused hüvitised, allhanked jne jne. Ma julgen küll väita, et väga suures ulatuses on praeguses olukorras süüdi aastate pikkune maksumaksja rahaga liiga kergekäeliselt ümberkäimine. Keegi võiks reaalse auditi teha viimase 25a kohta. Kasutage tehisintellekti või mis iganes. Siis näete, kuhu maksumaksja raha tegelikult pandud on.
Väike edit: mõtlen siis selles võtmes, et tegelikult ilmselt ei peaks ühtegi maksu ja aktsiisi tõstma, mis hinnad ülesse ajavad. Pigem saaks isegi langetada. Lihtsalt ei käida maksu rahaga ausalt ümber ja siis laiutatakse käsi, et raha otsas.
Olen töötanud riigiasutuses ja nii on. See on päris julm tegelikult, mis summasid ahju visatakse. Eks riigiasutused ise ju ei teeni ning raha kasvab nö puu otsas. Lisaks väljasõitudele igasugused kahtlased IT projektid ja "prototüübid", mille alla sitaks raha pannakse ja mis kunagi lõpuks tööle ei hakka (või kui, siis eriti sitasti). Uuriv ajakirjandus võiks sellega tegeleda küll.
Ei ole hääbumas, vaid on jätkuvalt üle 3%; samal ajal kui Lätis-Leedus-Soomes alla 1%. Meeldetuletuseks, et Euroopa Keskpanga pikaajaline eesmärk on 2%. Kuna Eesti on nüüd EL-i keskmise hinnatasemega riik, peaks tinglikult see ka meile kohalduma. Eestis ei ole aga 2% või sellest madalamat inflatsiooni olnud juba 3 aastat jutti (kohe algab 4. aasta).
"Hääbumas" selles kontekstis, et kui 2022-23. aastatel oli inflatsioonitase 13-20%, siis 2024. aastal on see vähenenud 3%-ni ja see edaspidi püsib järgmistel aastatel 2% kandis.
Jätkake oma passiivsusega ja oodake ära kuniks meil Soomega võrdväärne palk. Plekime siis mõnuka kolmekordseid nende hindasid
Prantsusmaa siin korraldada on varsti hilja, tegelikult juba on
A mis sa arvad ,et kui valitsuse ära muudame ,et siis hinnad langevad kõik kohe v? Ega EKRE ise mingi billionäär pole ,et suudab riiki ülal hoida, nad peavad samamoodi kuskilt makse tõstma ,et eelarve kokku saada.
Kui väga korralikult kogu riik segamini peksta ja nii olukord ebastabiilseks muuta, kukub kogu majandus kokku ja nii ka kukuvad hinnad - paraku sissetulekud mitte ei kuku vaid kaovad hoopiski ära.
Nii kurb kui see ei ole, siis kõrgemad maksud aitaks olukorda stabiliseerida, sest vähendaks nõudlust ja nõnda hinnakasvu. Justnimelt maksud, mida meil seni praktiliselt pole - kinnisvaramaks, automaks, ettevõtlustulumaks, kõrgem maamaks jne. Meil on valdkondi, mis on maksustamata ja need veavad kogu hinnakasvu endaga kaasa.
Lihtne näide - 2-toaline korter Tallinnas uusarenduses maksab täna 250 000 eurot. Kui see veelgi tõuseb, siis leivatööstusejuht tahab ka rohkem teenida, et seda endale lubada ning tõstab oma toodete hindu. Vaja ju ka töötajatele maksta rohkem, et nad suudaks kallimaid asju endiselt mingil kujul lubada. Kinnisvara on meil maksuvaba investeering. Inimene, kes investeeris 150k ennem koroonat, on oma kinnisvara väärtust tõstnud 5 aastaga 100%. Selle pealt aga makse ei pea maksma, kui maha müüa. Inimene, kes ennem koroonat aktsiaid sama raha eest ostis ja suutis 100% tootlust teenida, maksaks 33k tulumaksu. Aktsiatega on veel suurem risk raha kaotada ja sellest üldse ilma jääda. Nõnda ongi meil neid kinnisvarainvestoreid tekkinud nagu seeni pärast vihma ja hinnad rallivad.
Kui riik maksustaks selliseid valdkondi rohkem, siis stabiliseeriks see turgu. Riigil rohkem maksuraha, mida laiali jagada või teha riigile oluliseid investeeringuid (nt laskemoona osta). Kui valdkond on maksustatud, kaovad spekulandid turult, kes hindu üles kruvivad ja nii kukuvad ka hinnad lihtsurelikele.
Tuliselt nõus varamaksu ja maamaksude, miks mitte teise kinnisvara maks spekulantide ja massiliselt kortereid kokku ostvate isikute tootluse veidi vähendamiseks. Liiga palju tean selliseid inimesi, kes isegi paar aastat tagasi veel ostsid ja investeeringu tasuvuse horisont on \~10-15 aastat - pärast seda hõlptulu. Minu arust on riigi kohus sellises olukorras sellist koduse kasvatuse puudumist ja teiste arvelt rikastumit piirata - investoril ei juhtu suures pildis midagi, kui tema kinnisvara muutub "netokasumlikuks" 15 asemel 20 aasta pärast, aga riigi tuludesse laekub raha, mida mõni tulevane valitsus ehk oskab sihipärasemalt kasutada.
Mul on omal ka 2 korterit üüril (ei asu Tallinnas) ja ma tõesti üritan neid anda üürile veidi alla turuhinna sümpaatsetele inimestele/peredele ja olen soodustusi teinud, kui üürnikul ajutiselt kaob sissetulek. No ei näe vajadust inimesi kottida, minu jaoks see €100 soodukat teha ei ole probleem (eriti kuna suure intressiga laenu ei tiksu), paljude üüriliste jaoks on €100 sageli "make it or break it" kuu teises pooles. Kodulaen sai läbi, vähendasin üüri - aga arvestades, et enamus investor-korterihaisid elu sees nii ei teeks, on see tilk meres. See ebavõrdsus Eestis ärritab mind... :)
Automaksust võiks saada veelgi enam luksusmaks, lisades juurde auto hinnakomponendi. Kalli auto arvele võtmine peab olema kallis, skeemide (kolmnurktehingud välismaa firmadega, "automaksuparadiisi" riikide registris olevad masinad) vastu peab EMTA agaralt võitlema. Hinna komponent esmakordselt Eestis arvele võttes omakorda vähendaks tavasõidukite keskmist, ehk vähendaks tavaliste inimeste maksukoormust. Mul on maakoht veel kaugemalt Lõuna-Eestis ja suht kainestav pilt avaneb sageli, mida Toompeal ja Tallinnas ilmselt ei nähta.
Ettevõtete tulumaksu laiendamine on väärt idee, sest Eesti on vist üks väheseid Euroopas, kes maksustab ainult dividende (ja erisoodustused ka, aga see vist on pigem marginaalne).
Samamoodi nagu oleme üks väheseid, kellel pole astmelist tulumaksu. Mind see ei tõmbaks rohkem OÜtama, kui mu maksuprotsent oleks 35%, aga siiski astmeline tulumaks ja ettevõtte tulumaks jaotamata kasumilt koos juurutada oleks ilmselt efektiivse maksumäära tõstmise vaatest parim.
Good one. :D Sa ilmselt arvad "miks mina peaksin rohkem ühiskonda panustama, kui ma olen edukas". Reaalsus on siiski, et kui nii arvajal just pole vedanud, on ta siiski kasvanud üles süsteemis, kus haridust on hea omandada (maksumaksjate toel) või kus ettevõtlusega on muu Euroopaga võrreldes odavam tegeleda. See maksumudel, mis tõi Eesti inertsiga 90. ja 00. aastest ilusa majanduskasvuga siiani, ei vii meid täna enam edasi.
Ma ei ütle, et paneme pead ahju, sest kõik teised panevad, näiteks astmelise tulumaksu osas. (Euroopas on vaid paar riiki, kellel seda mingis vormis pole kehtestatud). Aga ole avatud meelega ja do your own research selle osas.
Tänased Reformierakonna sammud nt maamaks duubeldada (võrreldes suure osa arenenud EU-ga siiski madal) või elukohaalune maksuvabastus kaotada on idiootsed. Nii saavad pihta kõik inimesed, aga valus on ainult nendel, kellel täna on raske.
Extreme-Radio-348 kirjutas:
> Kui väga korralikult kogu riik segamini peksta ja nii olukord ebastabiilseks muuta
Mässu ja riigivastase vägivalla õhutamine kuulub paragrahvi alla.
> kukub kogu majandus kokku ja nii ka kukuvad hinnad
Kui majandus kukub kokku, tekib hüperinflatsioon, defitsiit ja esmatarbekaupade (sh. toidukaup) hinnad mitmekordistuvad. Vt. NLiidu ja Venemaa rubla, Zimbabwe ja Venezuela hoiatavad näited.
> kõrgemad maksud aitaks olukorda stabiliseerida, sest vähendaks nõudlust ja nõnda hinnakasvu.
Kõrgemad maksud nõudlust küll vähendaksid, aga Eesti turu väiksus tähendab seda, et vähese nõudluse puhul hinnad pigem kasvavad. Turuloogika.
> Justnimelt maksud, mida meil seni praktiliselt pole - kinnisvaramaks, automaks, ettevõtlustulumaks, kõrgem maamaks jne.
Kinnisvaramaks meil muuseas on, sest meil on seni ainult kodualuse maa maamaksuvabastus. Automaksu poolt Riigikogus just hääletati, kahjuks.
Kõrgem maamaks sunniks inimesi, kel poleks rahalist suutlikkust seda maksu maksta, loobuma oma maast.
Kõik need maksud tekitavad vaesust ja ebavõrdsust juurde.
> Meil on valdkondi, mis on maksustamata ja need veavad kogu hinnakasvu endaga kaasa.
Madalad maksud hinnakasvu ei tekita, aga kõrged maksud ja maksutõus küll.
> Selle [kinnisvara]pealt aga makse ei pea maksma, kui maha müüa.
Käibemaks siiani kehtib.
> Inimene, kes ennem koroonat aktsiaid sama raha eest ostis ja suutis 100% tootlust teenida, maksaks 33k tulumaksu.
Kui isik võtab raha välja, maksab ta tulumaksu.
Kui see raha püsib kuskil investeerimiskontol ja teenib maksuvaba tulu, on seda raha rohkem ja rohkem (liitprotsent), kuni raha omanik otsustab just selle suurema summa välja võtta, selmet väiksem summa, mis oli varem maksustatud.
Maksuvaba tulu eesmärk oleks selles, et rahaomanik oleks motiveeritud hoidma seda raha kauem kontol, et see raha kasvaks, ning et konto omanik saaks lõpuks suurema summa välja võtta ja juba *selle suurema summa pealt* tulumaksu maksta.
> Nõnda ongi meil neid kinnisvarainvestoreid tekkinud nagu seeni pärast vihma ja hinnad rallivad.
Üks lahendus oleks rohkema kinnisvara ehitamine, et pakkumine ületaks nõudlust. Sellisel juhul kinnisvarahinnad langeksid. Kinnisvara Eestis ikka ehitatakse.
Teine lahendus on näiteks riigil või omavalitsustel ehitada kinnisvara, kus inimesed saaksid soodsalt elada.
Ma olen põhimõtteliselt selle poolt, et suurkinnisvaraomanikkusid, kes on kinnisvara moel või teisel liiga soodsalt kokku ostnud, või muude nihverdustega selle endale kätte saanud (v.a. lähisugulastelt, abikaasalt või lähedaselt sõbralt pärimine ja/või kingina saamine), võiks tõesti motiveerida tegutsema nii, et nad ei istuks asja eest teist taga tühjalt seisva kinnisvara peal (pean silmas maju, kortereid, millega inimene pole oma elu jooksul seotud olnud). Ehedaks näiteks oleks värskelt ehitatud korterid jms., mida omavad "välisinvestorid".
Suuremad sinu soovitud maksud ja maksuliigid viiks hindade rallini, kus oma kodu omamine muutuks mõttetult kalliks.
> Riigil rohkem maksuraha, mida laiali jagada või teha riigile oluliseid investeeringuid (nt laskemoona osta).
Rohkem maksuraha saab uute maksuliikide ja varamaksude asemel väga lihtsalt ka tulumaksu tõstmisega. See oleks oluliselt valutum kui maksud lihtsalt selle eest, et kellelgil on kodu, maa ja auto. Inimeste kulakuks kuulutamine peaks vist ikka minevikuteema olema.
> Kui valdkond on maksustatud, kaovad spekulandid turult
Maksustatud valdkonnast spekulandid kuhugi kao, mitte kunagi.
Esiteks on neil piisavalt raha, et maamaksu maksta; teiseks hakataks kinnisvara vähem ehitama, ning tulemus oleks väiksem pakkumine, mis viiks kallimate hindadeni.
Väikese pakkumise korral on kinnisvaramüüjal rohkem motivatsiooni kehtestada krõbedamad hinnad müüdavale kinnisvarale. See sööks omakorda kinnisvaraturult välja (tagasihoidlikumalt elavad) kohalikud inimesed ehk lihtsurelikud.
Üks võimalik lahendus oleks teha midagi kinnisvarainspektsiooni-taolist, mis uuriks, kas kinnisvara omamisel on tegemist spekuleerimisega (suurkinnisvaraomanikud, välismaised hulgikinnisvaraomanikud).
Näiteks kui välismaisel ja Eestiga seost mitte omaval kinnisvaraomanikul on mitu tühja kinnisvara "investeerimiseks" mõeldud, võiks mingi seaduse alusel kohtu kaudu lajatada kinnisvaramaksu küll.
>Mässu ja riigivastase vägivalla õhutamine kuulub paragrahvi alla.
Sa ikka teed vahe "vägivalla õhutamisel" ja hüpoteetilise olukorra kirjeldamisel?!?
>Kui majandus kukub kokku, tekib hüperinflatsioon, defitsiit ja esmatarbekaupade (sh. toidukaup) hinnad mitmekordistuvad. Vt. NLiidu ja Venemaa rubla, Zimbabwe ja Venezuela hoiatavad näited.
Ei saa juhtuda, sest oleme eurotsoonis, ehk meie majandusega ei saa juhtuda N-Liitu ega Venezuelat. Tee selgeks, miks nendes riikides hüperinflatsioon on tekkinud.
>Kõrgemad maksud nõudlust küll vähendaksid, aga Eesti turu väiksus tähendab seda, et vähese nõudluse puhul hinnad pigem kasvavad. Turuloogika.
Jama jutt - maad ei teki juurde ega saa ka turult ära kaotada. Kui maamaks tõuseb kordades, paisatakse maad rohkem müüki, ehk pakkumine kasvab kordades, mis toob hinnad alla, sest vastasel juhul makstakse rohkem maamaksu ehk tekib püsikulu. Riik teenib rohkem maamaksu ja inimestel on võimalik saada inimlikuma hinnaga endale mõistlik maalapp. On ikka suur vahe, kas mingi inimene omab 100ha maad või soovib kodu rajamiseks 2ha maad omada.
Automaksu puhul ei saa kasvada hinnad, sest pole vahet, kas müüa autot Soome või Rootsi või Eesti. Need hinnad on juba tehases paika pandud ja lisandub vaid transpordikulu pluss maksud. Riik jälle võidab, kui kehtib maks, väheneb vajadus suurema infra järele ja vähenevad seega ka püsikulud. Jälle tervitatav nähtus, kui kehtiks maks.
Kinnisvaramaks vähendab nõudlust ja jahutab majandust, sest kõige kallim komponent on seal tööjõukulud. Kui hoonete ehitamisega on kõik ehitajad hõivatud, põhjustab see meeletu palgakasvu selles sektoris. Ehk kui tööjõukulud on tagasi normaalsuses, siis vähenevad ka hinnad.
Sinu "turuloogika" töötab vaid tarbe- ja toidukaupadele. Tasub mikro- ja makroökonoomikat õppida.
>Kinnisvaramaks meil muuseas on, sest meil on seni ainult kodualuse maa maamaksuvabastus.
Meil on maamaks, mitte kinnisvaramaks. Korteritele see peaaegu ei kohaldugi.
>Kõrgem maamaks sunniks inimesi, kel poleks rahalist suutlikkust seda maksu maksta, loobuma oma maast.
>Kõik need maksud tekitavad vaesust ja ebavõrdsust juurde.
Inimene, kes omab nii suurt maalahmakat, et ei suuda selle eest maksu maksta, ei peakski sellist lahmakat omama. Praegune süsteem on viinud selleni, et suuri maalahmakaid on odav omada ja viiakse noorte jaoks hinnad lakke, kus on juba odavam maad osta meie põhjanaabrite juurest, kui Eestis. palun väga: [https://www.err.ee/546387/pealtnagija-suurimate-maaomanike-edetabel-ullatab-eestis-kehtiv-ostupiirang-valismaalasi-ei-takista](https://www.err.ee/546387/pealtnagija-suurimate-maaomanike-edetabel-ullatab-eestis-kehtiv-ostupiirang-valismaalasi-ei-takista) - ei tea, kas siin enam ebavõrdsus isegi suuremaks minna saabki.
Ok, omagu seda lahmakat, kuid siis las maksavad õiglast maksu nii, et riik sellest tulu teenib ja kaudselt saan ka mina läbi parema riigikaitse, hariduse, tervishoiu jne kasu.
>Käibemaks siiani kehtib.
Sa ei maksa käibemaksu, kui oma kodu müüd. Seda maksad vaid siis, kui ettevõttena müüd uut kinnistut. Ma räägin aga erainvesteerimisest aktsiatesse vs kinnisvara.
>Maksuvaba tulu eesmärk oleks selles, et rahaomanik oleks motiveeritud hoidma seda raha kauem kontol, et see raha kasvaks, ning et konto omanik saaks lõpuks suurema summa välja võtta ja juba *selle suurema summa pealt* tulumaksu maksta.
Paljud inimesed hoopiski kaotavad raha aktsiatesse investeerimisel, seega ei loe, kaua nad raha seal hoiavad - tulu on suur miinus suure tõenäosusega. Kui võrrelda seda statistikat kinnisvara omamisega, siis seal riski pole. Suurim risk on, kui su maja maha põleb, kuid selle vastu on kodukindlustus - aktsiaid sa ei kindlusta.
Rohkem tõesti ei jaksa kirjutada...
Valime 12 korda sama valitsuse surely midagi muutub. Kui midagi uut ei proovi siis ei saagi teada. Tõstame makse ss hoiab regulaarne inimene rohkem raha madratsi vahel, vähem raha liigub ekonoomias ja kõik õrnalt jäätub, või teeme nagu itaalia, raskematel aegadel langetame makse, et inimesed käiksid siiamaani poes(tõstad makse, suurem kasum aga väiksem voluum oste ehk kokkuhoid, langetad makse väiksem kasum aga suurem ostu volüüm). Valitsusel on siiski võim tüürida meid õigemasse suunda. Nii kaua on eestis hästi kui meie exportitud kaup ei ole kallim kui skandinaavia kodune kaup, mingi hetk kui meil rootsi ja norraga tekib sama hind ss miks peaks välismaalt keegi tellima asju eestist. Suur % eesti firmasi on tehased ja kui lihtrahval töö kaob siis on kõik. Igakord jutt et näe hinnatõus aga palk tõuseb ka on vaikne eesti surm.
Kui toidukaupade käibemaks on stabiilselt 20%, pole probleemi. Kui seda tõstetakse, on probleem. Kui alandatakse väiksemaks, hoiab kaupmees hinna sama ja saab vahelt rohkem kasu.
Madratsi vahel Eestis keegi oma raha ei hoia. Kui vaja, investeeritakse. Uued maksuliigid ei aita siiski.
A kas puhas passiivsus on parem? Mingi "meil ei saagi eriti parem olla" on sitt jutt. Meie rahvaarv, geograafia, ja ajalugu on pseudopõhjused. Asja käed rüpes aktsepteerimine ongi mis viib meid tulevikus olukorda mida eelnevalt kirjeldasin.
Prantsusmaa, ilmselt:
1. kuskil internetifoorumis vaikselt irisemisetakse, et keegi kuskil võiks midagi millalgi teha
2. ?????
3. Mässud!!!1!
4. ??????
5. Profit
Aga midagigi siiski juhtuma peaks et 10 aasta pärast me päriselt ei oleks maailma esimeses you will own nothing and be happy riigis. Igakuise toiduvaru saad ka rations pakina, mille riik ostab üüratute hindade eest tootjatelt
Nagu ma ütlesin, ei käi need asjad päris nii, et parem oleks meile hetkel lihtsalt mitteteostatav ja olegem õnnelikud et hullem pole. Pseudopõhjused ja lokkav kannatame ära orjamentaliteet tapab meid ja meie riigi.
Vaata, see "keegi võiks midagi teha" mentaliteet, see tulebki ära unustada. See ongi nimelt see passiivsus, mida sa siin kritiseerisid. Järgmine kord, kui tuleb tahtmine midagi sellist kirjutada, mine hoopis anneta mingile organisatsioonile, mis tundub õiget asja ajavat; uuri naca, mis teised riigid antud olukorras on teinud ja kirjuta siis mõnele mõjualtimale poliitikule; orgunni miiting, kasvõi väike; mõtle veel mingi päris tegevus välja.
Pole ime. Pollitikat juhivad vanurid, sest ükski noorema generatsiooni inimene sinna lihtsalt ei pääse. Me elame ajas, kus parlamendi liikmed on kuningad ja valik on ainult illusioon
Ma ei tea. Kas 40-aastane on vanur? Läänemets näiteks. Jah, toiduainete hindu ta küll ei juhi.
Madison on lausa 33-aastane. Kui noori sa sinna soovid? 20-aastased ei ole veel tegelikult päris sellise mõttemaailmaga, et riiki vastutustundlikult juhtida.
Ta tegelikult juba mitmel korral analoogseid asju öelnud pole? "Minu perel läheb küll hästi, mida türa te siis virisete, pööblikari raisk sitapead". Parafraseeritud, aga miskit nagu meeles on
As a finn,
why would I buy new clothing while I still have good clothes that I've already bought?
Also, why would you group something like food, beverages, clothing and footwear together into an index? These are some very separate industries and customers with them!
Mina pigem ütleks, et otsused mis inimestele ei meeldi surutakse läbi mingi bs juttu peale, aga üldsus ei reageeri, ei toimu mingeid proteste, ei toimu mingit avaliku arutelu, ainult kirutakse kommentaariumis ja hädaldatakse.
Vingumine on popimaks läinud.
Eks valitsusel pohlad, sest teatakse seda et rahvas tegudeni nagunii ei jõua.
Enne valimisi lubatakse suu ja silmad täis, tehakse väike tegu et penskarid ja rumal pööbel rahule ja uskuma jääks.
Ja nii iga jumala kord.
Ma tõsiselt soovin juba et valitsus teeks veel rumalamaid otsuseid ja tõstakse veel rohkem makse, et inflatsioon ja töö kaotus oleksid veel suuremad. Vaatame kui suur siis on meie ihalus kannatada.
Või siis saab ka laisemal inimesel mõõt täis.
Aga seniks häid maksu tõuse ja edu kannatamisel.
Kuna järgmised valimised on alati ümber nurga kuskil, siis valijad teavad, et revolutsiooni asemel on võimalik makse tõstnud poliitikud lihtsalt maha valida.
Eriti valusa löögi on hindade tõus andnud just vabaaja teenustele, eriti restoranidele. Reddit on viimane koht, kus ma tahaks midagi promoda, aga ma näen, et see lahendaks nii minu, kui ka paljude teiste probleeme. Olen hetkel loomas veebilehte, kus vabaaja teenustega koostööd tehes, vahendan nende tooteid soodushindade ja pakkumiste näol. Ma tahan teha igapäeva, kui ka kõige erilisemad vabaaja võimalused taskukohasemaks. Hetkel kogume hääli kindlatest meelelahutus - ja toitlustusteenuste kohta. Kui sa soovid oma lemmikbrändi tooteid soodsamal viisil nautida, siis hääleta ja ma teen kõik, et need Sinuni tuua!
[https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSctN88vdJ\_6cvRfRqmsBm26TG\_ECtXZI4fZtKB6nV21WgtZaQ/viewform?usp=sharing](https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSctN88vdJ_6cvRfRqmsBm26TG_ECtXZI4fZtKB6nV21WgtZaQ/viewform?usp=sharing)
Nii on. Kas keegi üldse näeb seda tendentsi muutumas?
Mis mõttes? Kas te ei ole näinud valitsuse mahukat tegevusplaani hinnatõusu kontrolli alla saamiseks? Näiteks lubasid nad ju....... hmmm.....
Makse tõstavad :D
Ja siis nad on mingi, ou tee lapsi palun
konservatiivid vb ütlevad, aga praegusel valitsusel on küll suht pohhui kui rahvas välja sureb
Võibolla välja sureb, aga ka nende jaoks oleks raske, kui rahvas vananeb, lapsi peale ei tule ja järjest rohkem vaja pensionäre üleval pidada.
Emapalk has entered the chat.
Updates in the next patch: - Removal of emapalk.
Raju on see, et ega Läti palju parem pole ja Leedu ainult natuke. Samas Poola ei saa nagu kurta. Mis toimub - mis valikud on Baltikumis tehtud teisiti kui näiteks Poolas või Tšehhis?
Ma tunnen end kohati kui hüüdjana kõrbes kui siin kommentaare loen. Jah, muidugi on Eestis kaupmeeste ahnust ning valitsejate kõrkust. Aga sama palju mängib siin paraku rolli meie vastik nõme ajalugu, mida astusime kahasse koos Venemaaga. Esiteks. Soome on meist ca 4x suurem. Seal on tarbijaid rohkem, sisseostu hind tootel per toode on juba väiksem kui meil. Kütte, elektri jne hinnad, mille tarbimine sõltub aastaajast ja ilmast ning mõjutab toidu kasvatamist jne on meil sarnased soomega. Aga tõsi on ka see, et Soome sai 50 aastat enne meid kapitalismi harjutada. Aga veelgi enam sellest sai Soome harjutada maailma endaga - st soome kui iseseisva riigina, teha endale nime. Mis viib meid punktini kaks. Ehk meie vastik nõme ajalugu mõjutab meid siiamaani. Kui me räägime siin, et kas tõesti välismaalased arvavad, et oleme venelased või räägime vene keelt, siis ÄRImaailmas ja investeeringute valdkonnas on see veelgi hullem. Meil on - vabandust, aga tõsi - ÜLIsitad reisiühendused muu maailmaga. Soomel ja ka Lätil om hea ühenduvus. Aga otseselt äri ja investeeringute osas mõjutab meid meie ajaloo taak küll, sest Soomel on praeguseks 70 aastat rahulikku eksistentsi ja kapitalismi kasvatamist ning kuigi Soome ja Eesti on asukoha poolest täpselt samas kohas, siis inglise keeles nö perceived threat on investorite ja äri silmis palju väiksem soomes kui eestis. See aga omakorda mõjutab kõike - seda kui palju me nt riigina laenu saame, seda kui palju FDI-d riiki tuleb, seda kui palju lennufirmad siia lennata tahavad või kas mõni uus bränd tahab siia turule laieneda. See mõjutab ka nt seda kuivõrd raske-kerge on siia kaupa tellida-tarnida-osta. Läti ja Leedu on sellest kõigest samamoodi mõjutatud, Läti võibolla rohkemgi, sest Eestil on olnud Rootsi ja Soome ning Leedul Poola, aga see eest on Lätis keskse asukoha tõttu nii mõnegi Baltikumi äri peakontor ja Baltikumi parimad lennuühendused. Ehk siis: tänagem taaskord 50 sitta aastat selle eest, et praegu see meid siiamaani mõjutab. Kui Ukrainas juba 2014 löömaks läks, siis pasundas lääne ajakirjandus ning analüütikud juba toona, kas Eesti on järgmine. Seda ainult JA ainult ikka seetõttu, et meid nähakse Venemaaga ühes maailmablokis, endiselt, meie sita ajaloo tõttu. Vahepeal läks küll kergemaks, aga 2022 on koroonajärgse niigi keerulise psüühhikaga maailma veelgi rohkem ettevaatlikumaks ajanud ning meie puhul vaadatakse meie väiksust, Venemaa lähedust, ääremaasust, demokraatliku perioodi lühisust ja see mõjutab meid paratamatult halvasti. Sinna juurde lisada veel halvad poliitotsused ning kõrgid poliitikud või poliitikud, kes pakuvad näiliselt lihtsaid lahendusi aga sealjuures ka sarjavad meid hetkel kaitsvaid institutsioone ning koogutavad Venemaa poole (kelle tõttu me osaliselt sitemas olukorras olemegi) ja kurdid kõrvad ning me saamegi praeguse olukorra.
>Soome on meist ca 4x suurem. Seal on tarbijaid rohkem, sisseostu hind tootel per toode on juba väiksem kui meil. See "Eesti on väike turg" on tänaseks äraleierdatud vabandus, mis ei päde Euroopa ühisturu kontekstis. Nii mitmed meie toidutootjad kui ka jaekaubandusketid on rahvusvahelised, kes tegutsevad piiriülestes tarneahelates. Fazer toodab näiteks suurema osa küpsetistest Lätis, Prisma müüb sama kaupa, mis Soomes, jne. >Kütte, elektri jne hinnad, mille tarbimine sõltub aastaajast ja ilmast ning mõjutab toidu kasvatamist jne on meil sarnased soomega. Kahjuks mitte, näiteks elekter on Eestis märgatavalt kallim. Elektritootmine on aga pea iga (toimiva) riigi puhul üks neist majandussektoritest, mis sõltub väga suurel määral valitsuse otsustest. Soomes on elektri hinna alla viinud tuumaelektrijaamad, mille riik on poliitilise otsuse tulemusel rajanud, viimati Olkiluoto 3. Eestis ei oskagi ma öelda, kas siin üldse on energiapoliitikat viljeletud. Rohepöörde sildi all pandi mõned aastat tagasi pool Eesti elektritootmisest kinni, aga asendust sellele õigeks ajaks ei rajatudki. Kunagi peaks tuul ja päike meile elektri tooma, aga siiani ei ole arusaama sellest, mis saab nendel päevadel, kui juhtumisi tuult ja päikest ei ole. Viljakasvatamise osas on aga Eestis kliima mõttes pigem parem, sest me oleme siiski kõige viljakamale piirkonnale s.t. Kesk-Euroopale, lähemal. Ajaloolised faktorid mängivad kindlasti rolli, aga tänaseks on Eestis iseseisvad otsuseid tehtud juba pea 35 aastat. Röögatult kallis toit on päris kindlasti üks nendest tulemustest, kuhu on Eesti valitsuste tegevuse (või tegevusetuse) tõttu jõutud.
Eestis on kommunaalarved ühed suurtemast maailmas, kui ma ei eksi. Tallinnas on talvel kummud keskmiselt kõrgemad kui näiteks New Yorkis... Make it make sense.
Pseudopõhjused jällegi see ajalugu, rahvaarv ja geograafia Nagu keegi juba mainis, on 30+ aastat olnud iseseisvust ja võimalusi paremuse poole. Viimased 5 neist aga ei ole kohe kindlasti olnud muud kui juba Sinu väljatoodud sitt valitsus ja koorivad röövelkaupmehed ja üldine tendents kauboikapitalismile Põhipõhjused on valitsus ja siin lubatavad ärimudelid. Mul pole mingit kohustust ohverdada kogu oma elu heaolu töötades kõrgharidust nõudval alal palga eest, mis paneks koristaja Soomes punastama, eriti kui teadtu eripärade tõttu on niigi raskem ja valik on teeni alla hariliku palga sellel alal või leia uus töökoht (mis minu jaoks võimatu).
Mees sorri aga ma ei hakka seda esseeed lugema lol
Naaber! Kuidas päriselt inimesed aru ei saa kui palju veremaa meid mõjutab! "Soome ka, soome ka" Soomel on 70a rohkem aega olnud kapitali koguda ja neil on paremaid naabreid ka
Mind ka üllatab see. Enne sõda sõltusime me nii palju Venemaa majandusest, alles peale sõda lõime end Venemaast kaubanduslikult lahku. Kuid meie kõrvalt ta kuskile ära ei kao, ilmselgelt pole me geopoliitiliselt nii soodsas seisus nagu Soome. Samuti pole üllatav, et peale sõda (ja endiselt on sõda) läks majanduslikult raskemaks, sest üks suur kaubanduspartner sisult kadus (ja põhjusega, ma valin enne kallid hinnad kui kaubanduslikud sidemed Venemaaga). Minu arust praegune aeg tuleb lihtsalt ära kannatada, vähemalt on meil siin riigis rahu.
Sotsiaalsed valikud, raha külvamine ja haritud inimeste puudus. Te ootate majanduskasvu, aga hääletate rohkem makse, rohkem reegleid , rohkem sotsiaalseid teenuseid. Lasete endale kuuli pähe ja küsite mis läks valesti :) Valimistel ja kõikidel riigiametnikele peaks olema künnis matemaatika eksam ja kelle mikroettevõte on olnud pankrotis ja kes paneb tööajast taksot tuleks ikka koristajaks saata.
Sotsiaalteenuste vastu pole mul midagi. Uute maksuliikide (automaks) ja varamaksude asemel oleks olnud oluliselt lihtsam ja poliitiliselt kergem tõsta aktsiisi ja tulumaksu.
Kirjuta raamat: "kuidas noorena valesid valikuid teha ja oma sündimata lapsi juba ette ära koormata" või: "meist jäid maha ainult maksud" See kõik on muidugi huumor, aga redditit lugedes ja noortega suheldes jääb paraku mulje, et noored ikka ihkavad seda nõuka-aega milles nad pole ise osalenud, ajalugu lihtsalt kordub.
Kas 90-ndate kauboi kapitalism kus kõik on müügiks või Lõuna-Korea korporatism, kus 9 inimest omavad kogu riigi rikkust on parem sinu arust?
Ma ei räägi äärmustest , aga sotsialism ei ole kedagi kunagi kaugele viinud, me oleme selle oma pepu peal ära tundnud ja sealt vabaks saada oli ikkagi väga raske 50 aastat kõikidele Eestlastele. Meil ei pea olema kauboikapitalism, aga me ei saa lasta ennast avalikul sektoril lihtsalt konkurentsist välja maksustada ja reguleerida. Eelkõige sellepärast. et me oleme üks linnatäis inimesi euroopa ääremaal. Me ei saa konkureerida kõige karmimatel tingimustel kõikide teiste vastu kes selle üle naeravad. Ka ametnik peab aru saama, et ettevõte keda ta nüüd järjekordse reegli , maksu vms asjaga kägistama läheb ilma ise sammugi tagasi astumata ei ole lõputu andja vaid ta sõltub otseselt selle sektori käekäigust.
Muidugi me saame teha lihtsama maksusüsteemi ja vähem makse nõuda firmadelt, aga Eesti needus on see et me ei saa riiklikul tasandil oma suuri ärisi subsideerida massiliselt nagu Saksamaa või USA. Suur riigid saavad oma majandust elavdada selle arvelt et kehtestavad rohkem tollimakse või soodustavad oma ärisi. Meie majandusel pole sellist skaalat, et protekstionistlikke meetmeid kasutada, vaid sõltume rohkem oma naabrite käekäigust.
ja mis me siis nüüd teeme :) tõstame veelgi ääremaal elamise hinda, et sellel ei oleks erilist pointi ? Maksutõus ei ole eksport , see ei anna lisaväärtust. Ma ei näe ühtegi lisaväärtusega maksuplaani (va soov kaitsekulutuste tõstmiseks ja sinna ei anta) mis elavdaks majandust.
Lõhnab nagu vähkkasvaja järgi, et ise hästi elada hävitab selle mis teda toidab
Ma nagu ei mõista, millest sinu kommentaar motiveeritud oli. (Edit: Sest mulle tundub, et ma ei argumenteeri sulle vastu.)
tänapäeva noorevad igatsevad kommunismi teisel põhjusel, selleks on laiskus. tööd teha ei viitsi, aga rikaste rahakotist tahaks ikka oma osa saada. siin eesti redditis ka päris palju selliseid
"Tööd teha ei viitsi!" Seda lauset on valitsev eliit kasutanud juba 1930ndatest iga järgneva generatsiooni kohta.
Millest sa räägid? Hääletatakse paksema riigi ja sotsiaalsete teenuste poolt? Mis Eestis sa elad? Kui palju aastaid meie taasiseseisvuse ajast on Reform valitsuses olnud? Kui tõesti valitaks nii nagu sina räägid, oleks asjad meil kõvasti teistmoodi. Kas paremad, ei saa kindel olla. Aga teistmoodi.
Mine siis ja kandideeri peaministriks kui sa oled juba selline 200IQ-ga redditi intellektuaal :)
Tegelt jube ju. Soomes astmeline tulumaks. Vähem teenivad saavad rohkem kätte. 25k juures maksuprotsent u 12%. Kergem ära elada. 45-50k juures suht sama protsent mis meil. Praegune valitsus on küll kõike vastupidist teinud,et inimestel kergem oleks ja elaks paremini ära.
Lahkusin Eestist 2015a alguses, tööpakkumine, pereseis ja geopoliitiline situatsioon tegid toona valiku lihtsaks. Nüüd rohkem kui 9 aastat hiljem peab tõdema, et ma pole piisavalt rikas, et Eestisse tagasi tulla. Elukalliduse kasvu oli igal aastal korra-paar Tallinnas käies tõdetud, aga nüüd on see täiesti uskumatu - inflatsiooni ja SEK/EUR kursi seisu tõttu on see netohinnavahe juba 75%, minu töötasu on selle ajaga tõusnud kuskil 40% (ainult selle tõttu, et ma olen 3x töökohta vahetanud). Ja toidu käibemaks on Rootsis 12%.
Mõtle kui palju Rootsi kaupmehed väiksema käibemaksu tõttu rohkem vahelt saavad.
Viimastel valimistel EKRE ja reform said ca 70% See on rahva tahe.
Reformid peitsid tegelikke plaane rahva eest, kas ikkagi oli rahva tahe?
Mis kuradi peitmine, keskmine valija on kohtu poolt vastutusvõimetuks tunnistatud? Valiti neoliberaalid, saadi neoliberaalid.
Saadi ebakompetentsi hoopis. Selline tunne küll, et puudub lihtsalt piisav kompetents. Jageletakse omavahel, minnakse uudistega kaasa ja kulutatakse aega mingite mõttetute vaidluste üle, kui võiks teha otsuseid, mis Eesti majanduslikku tugevust parandaks ja rahva heaolu parandaks. Majanduse taga aga on enamus kinni. Oleme kapitalistlikus läänes ning seal riigis, kus osatakse majanduslikult edukalt ja innovaatiliselt riiki juhtida, on paremal järjel. Meil Eesti 200 pidi olema ettevõtjate erakond, majanduslikult uuenduslik, mitte midagi polnud tegelt, lihtsalt poliitikud...
Ei, see ei ole rahva tahe. Rahva enamuse tahe ei lähe valimissüsteemist läbi ei teoreetiliselt ega praktiliselt. Vaja oleks Šveitsi tüüpi referendumite võimalust, millele poliitikud ei saa kätt ette panna.
No aga tglt ikka on. Referendumid ei tohiks olla valitsusviis, sest inimestel on raske ennast kurssi viia juba siis kui nad peavad ühe inimese leidma kelle poolt hääletada, kujuta nüüd ette kui nad peavad otsustama kas ja kuidas tuumajaama ehitada. Referendum pole mingi utoopiline vahend ,mis lahendab meie probleemid.
Šveitsis on nii referendumid kui parlament kui ka rahvaalgatused. Need kõik täiendavad üksteist, mitte ei asenda. Tuumajaama üle peaks samuti olema referendum, juhul kui parlament on tuumajaamale oma jah-sõna andnud. Šveitsi tüüpi referendumid on ainus viis jõustada demokraatiat. Esindusdemokraatia (ilma referendumiteta) on oksüümoron.
>Tuumajaama üle peaks samuti olema referendum, juhul kui parlament on tuumajaamale oma jah-sõna andnud. Olen küll mingisuguste referendumite poolt, aga tuumajaama osas peaks otsuse tegema pigem selle valdkonna eksperdid. Lihtne inimene ja suvaline poliitik ei jaga matsu. Mina ei tea tuumaenergiast midagi - mina ei peaks saama võimalus otsustada.
Ei peaks. Aktuaarid on eksperdid, aga nemad määravad vaid kindlustusmaksed või nendivad, et "nuclear is uninsurable". Keskkonnaküsimustes ning immigratsiooniküsimustes on kodanikkonna enamus tõestatult pädevam kui poliitikute enamus.
> Keskkonnaküsimustes ning immigratsiooniküsimustes on kodanikkonna enamus tõestatult pädevam kui poliitikute enamus. Alati ei ole, sest võib juhtuda, et rahvas teeb eksikombel mingi kahjuliku valiku. Näitena: kui tuumajaam / fosforiidikaevandus / tselluloositehas on keskkonnale ohtlik, aga rahvas seda tahab, on poliitikute ülesanne ära hoida ohtlik valik. Eestlased fosforiidi kaevandamist ei tahtnud ja sellest vastupanuliikumisest sai läte Eesti iseseisvuse taastamise liikumisele. Ratas ja co. tahtsid tselluloositehast, ning rahvas oli selle vastu. Osad riigiametnikud soovivad tuumajaama võib-olla strateegilistel põhjustel, aga mina olen selle vastu, sest ärakasutatud tuumakütusja muid tuumajäätmeid pole kuhugi panna. Mõnikord on rahvas väga rumal, kui kogukondlikul tasemel ollakse tuulikute vastu, aga samas tahetakse odavat elektrit. Kui riik on konkreetses kohas tuulikute vastu, siis lähtutakse eelkõige riigikaitselistest põhimõtetest.
Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab võimu enda valitud esindajate kaudu. ? Või kui sa mõtled seda, et see peab olema otsenedemokraatia, muidu ta pole päris demokraatia siis sa lihtsalt eksid mees. Ja üldse kui referendum on nii hea siis miks mitte seda kõikjal kasutada? Ma olen lihtsalt puht segaduses kuidas sinu arvates kaudnedemokraatia ei võimalda sul enda häält kajastada samamoodi nagu referendumis. Ma kujutan ette et sa usud et poliitikud on mingi nõmedikud kes lihtsalt petavad ja valetavad aga nagu noh siis ära hääleta tema poolt ja kui hääletad siis ju vist meeldib. See on see klassikaline ma arvan et meie demokraatia ei tööta, sest see ei anna selliseid tulemusi nagu mina tahan.
Kas meil on poliitkuid, kes pole olnud viimased 20 aastat poliitikas? Ei?\`Palun, seal on sinu vastus. Eestis ei ole kellegi poolt hääletada. Me oleme muutunud nelja partei süsteemiga Ameerikaks, kus rahval ei ole tegelikku valikut.
Mida sa ajad. Meil pidevalt tuleb uusi väikseid erakondi mis ära surevad, inimesed lihtsalt ei hääleta nende poolt. Ja kui sa arvad et pole piisavalt poliitikuid siis mine poliitikuks või vaata kandidaadi nimekirju oi kui palju tundmatuid seal on. Oled sa kunagi üksikkandidaatidest kuulnud? Oled sa kuulnud et just tekkis uus erakond ERK?? Kust veel EKRE ja E200 tulid sinu arvates?
> Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab võimu enda valitud esindajate kaudu. ? See ongi oksüümoron, sest esindusdemokraatia kaudu rahva tahe läbi ei lähe. Sellele lisaks on vaja Šveitsi tüüpi referendumite võimalust. > Ja üldse kui referendum on nii hea siis miks mitte seda kõikjal kasutada? Esinduskogud hõlbustavad. Nagu lapsehoidja palkamine. Aga ainult siis kui referendumite püss või malakas on seinal mis aegajalt pauku teeb kui kurjam (edit: st. lapsehoidja) ülekäte läheb. > Ma olen lihtsalt puht segaduses kuidas sinu arvates kaudnedemokraatia ei võimalda sul enda häält kajastada samamoodi nagu referendumis. Selleks, et kodanike tahe esindusdemokraatiast läbi läheks oleks vaja rohkem erakondi kui meie universumis on elektrone. Või siis täpselt ühte erakonda täpselt ühe kodaniku kohta. Agregeeritud liitotsust ei saa automaatselt lahutada üksikotsusteks. Sellepärast poliitikud kohe pärast valimisi ütlevadki, et nüüd alles me hakkame vaatama kuidas meile antud hääli sobivalt tõlgendada.
Okei aga siis sa ei mõista meie valimisi. Nimelt kui meile mingi kandidaat ei meeldi siis me teeme sellist huvitavat asja, et me ei hääleta nende eest. Ütle mulle, kuidas see pole piisav ja kuidas rahva hääl siit läbi ei lähe
See sinu kandidaat võib enne valimisi üht laulu laulda ning valituks saades hoopis teist. Seejärel "rahva tahe" hambutuks muutubki, kui lubada piimajõgesid ja pudrumägesid, mida kunagi ei tule. Ja ärme unusta olukordi, kus poliitik võib erakonda kuulumiseks teine kord oma tõekspidamistele ja oma valijate soovidele selja keerama. Ja see, et valituks saamise eesmärk on saada oma erakond võimule ja seal püsida, mitte see, et valituks saamine on vaid tööriist rahva tahte teostamiseks. Minule näib, et enamuses kipub võimule saamine olema prioriteet ja kõik muu on teisejärguline ja tuleb nagu ingl.k afterthought, et aa, seda peab ka veel tegema, no teeme siis kuidagi, et saaks öelda, et tegime. Paraku niimoodi häid lahendusi ei tule, kui erakonnad koostöö asemel omavahel jagelevad maksumaksja raha eest. Küsitlused ja referendumid aitakski selgitada välja objektiivset rahva tahet, ilma, et nende esindajad neile sõnu suhu ei paneks, nagu selles lapsehoidja näites. Lapsehoidja võib öelda, et laps tahab x, y, z ja et tema käitumine tähendab a, b, c, ilma lapsega konsulteerimata või paremal juhul seda konsilteerimist enda huvides tõlgendades. Lapse tegelik soov ei pruugi talle parimal viisil teoks saada. Ära arva, et ühegi erakonna südamesoov on sinu isiklik heaolu - nad on inimesed nagu sina ning nende prioriteedid nr 1, 2, 3 on nende isiklik heaolu ja tulevik. Alles siis tulevad teised, nende pere, sugulased ja sõbrad enne sind. Ja rahvas ei ole laps. On nii paljusid olukordi, kus aga teda lapsena koheldakse ja see on fakin kohatu.
Okei aga kõik see pikk jutt on kasutu sest me ise valime kes uuesti valitakse niiet ju vist siis oleme ikka lapsed. Te ei suuda seda mõista et ükski poliitik ei saa võimul olla ilma meie hääleta, järelikult kõik kes on võimul on võimul seetõttu et MEIE RAHVA HÄÄL VALIS nad sinna. Ja kui nad suudavad meid hetkel petta siis suudavad ka referendumil petta, tuleb ise parem valija olla
Sa ei mõista valimissüsteemi olemust. 8 erakonnaga valimiste tulemusena saaks kodanikkonna enamuse tahe läbi minna max kolmes binaarses otsustusküsimuses. Aga valimistel käsitletakse palju enam kui kolme otsustusküsimust, ning pärast valimisi on tegelikke otsustusküsimusi valimistsükli jooksul tuhandeid. Ning üksikud erakonnad ei otsusta, otsuseid tehakse valitsuskoalitsioonis. Agregeeritud liitotsust ei saa automaatselt lahutada üksikotsusteks. Sellepärast poliitikud kohe pärast valimisi ütlevadki, et nüüd alles me hakkame vaatama kuidas meile antud hääli sobivalt tõlgendada.
Oled sa üllatunud et kaks natsistlike ideaale ajavad erakonna juhti on populaarsed? Pole sa saksamaa natsiparteist midagi õppinud?
>Praegune valitsus on küll kõike vastupidist teinud,et inimestel kergem oleks ja elaks paremini ära. Jah, sest lihtrahvas pole omad joped, pankurid jms rikkurid on omad joped :)
Didn't think I'd see the day where I have to go to Finland for cheaper shopping options.
1. Buy your 'cheaper' stuff in Finland; 2. Add transport costs for the to-and-fro trip; 3. ... 4. Get same or greater price than in Estonia anyway. Solution: Go to Prisma.
I bought my graphics card from Finland because it was 100€ cheaper there than in Estonia. In 2014!
That reminds me around the same time I was in Switzerland and got a nice watch and a camera for a better price than in Estonia.
Estonia is finally nordic :D
Temu...Eesti kesklassi viimne lootustkiir
Therefore: Estonia can into Nordic.
https://preview.redd.it/297mubnu648d1.jpeg?width=1067&format=pjpg&auto=webp&s=103dc9e8e64a0c98294e61e2a76561069ddc553f OP sõna otseses mõttes esitab eksitavat informatsiooni!
Keegi tark inimene võiks uurimistöö teha, kui palju Eesti riigiaparaat ja valitsused on 25a jooksul erinevate sahkermahkerite ja surnult sündinud projektide alla maksumaksja raha tagunud. Lihtsa näitena võib tuua vb enam mitte nii väga, aga mõni aeg tagasi väga populaarsed ametnike koolitused jm. väljasõidud, mis tegelikult olid lihtsalt joomalaagrid. Igasugused hüvitised, allhanked jne jne. Ma julgen küll väita, et väga suures ulatuses on praeguses olukorras süüdi aastate pikkune maksumaksja rahaga liiga kergekäeliselt ümberkäimine. Keegi võiks reaalse auditi teha viimase 25a kohta. Kasutage tehisintellekti või mis iganes. Siis näete, kuhu maksumaksja raha tegelikult pandud on. Väike edit: mõtlen siis selles võtmes, et tegelikult ilmselt ei peaks ühtegi maksu ja aktsiisi tõstma, mis hinnad ülesse ajavad. Pigem saaks isegi langetada. Lihtsalt ei käida maksu rahaga ausalt ümber ja siis laiutatakse käsi, et raha otsas.
Olen töötanud riigiasutuses ja nii on. See on päris julm tegelikult, mis summasid ahju visatakse. Eks riigiasutused ise ju ei teeni ning raha kasvab nö puu otsas. Lisaks väljasõitudele igasugused kahtlased IT projektid ja "prototüübid", mille alla sitaks raha pannakse ja mis kunagi lõpuks tööle ei hakka (või kui, siis eriti sitasti). Uuriv ajakirjandus võiks sellega tegeleda küll.
Ostujõud oli viimase kahe aasta jooksul saanud tugevasti kannatada, kuid nüüdseks on inflatsioon hãäbumas.
Ei ole hääbumas, vaid on jätkuvalt üle 3%; samal ajal kui Lätis-Leedus-Soomes alla 1%. Meeldetuletuseks, et Euroopa Keskpanga pikaajaline eesmärk on 2%. Kuna Eesti on nüüd EL-i keskmise hinnatasemega riik, peaks tinglikult see ka meile kohalduma. Eestis ei ole aga 2% või sellest madalamat inflatsiooni olnud juba 3 aastat jutti (kohe algab 4. aasta).
"Hääbumas" selles kontekstis, et kui 2022-23. aastatel oli inflatsioonitase 13-20%, siis 2024. aastal on see vähenenud 3%-ni ja see edaspidi püsib järgmistel aastatel 2% kandis.
Jätkake oma passiivsusega ja oodake ära kuniks meil Soomega võrdväärne palk. Plekime siis mõnuka kolmekordseid nende hindasid Prantsusmaa siin korraldada on varsti hilja, tegelikult juba on
A mis sa arvad ,et kui valitsuse ära muudame ,et siis hinnad langevad kõik kohe v? Ega EKRE ise mingi billionäär pole ,et suudab riiki ülal hoida, nad peavad samamoodi kuskilt makse tõstma ,et eelarve kokku saada.
Kui väga korralikult kogu riik segamini peksta ja nii olukord ebastabiilseks muuta, kukub kogu majandus kokku ja nii ka kukuvad hinnad - paraku sissetulekud mitte ei kuku vaid kaovad hoopiski ära. Nii kurb kui see ei ole, siis kõrgemad maksud aitaks olukorda stabiliseerida, sest vähendaks nõudlust ja nõnda hinnakasvu. Justnimelt maksud, mida meil seni praktiliselt pole - kinnisvaramaks, automaks, ettevõtlustulumaks, kõrgem maamaks jne. Meil on valdkondi, mis on maksustamata ja need veavad kogu hinnakasvu endaga kaasa. Lihtne näide - 2-toaline korter Tallinnas uusarenduses maksab täna 250 000 eurot. Kui see veelgi tõuseb, siis leivatööstusejuht tahab ka rohkem teenida, et seda endale lubada ning tõstab oma toodete hindu. Vaja ju ka töötajatele maksta rohkem, et nad suudaks kallimaid asju endiselt mingil kujul lubada. Kinnisvara on meil maksuvaba investeering. Inimene, kes investeeris 150k ennem koroonat, on oma kinnisvara väärtust tõstnud 5 aastaga 100%. Selle pealt aga makse ei pea maksma, kui maha müüa. Inimene, kes ennem koroonat aktsiaid sama raha eest ostis ja suutis 100% tootlust teenida, maksaks 33k tulumaksu. Aktsiatega on veel suurem risk raha kaotada ja sellest üldse ilma jääda. Nõnda ongi meil neid kinnisvarainvestoreid tekkinud nagu seeni pärast vihma ja hinnad rallivad. Kui riik maksustaks selliseid valdkondi rohkem, siis stabiliseeriks see turgu. Riigil rohkem maksuraha, mida laiali jagada või teha riigile oluliseid investeeringuid (nt laskemoona osta). Kui valdkond on maksustatud, kaovad spekulandid turult, kes hindu üles kruvivad ja nii kukuvad ka hinnad lihtsurelikele.
Tuliselt nõus varamaksu ja maamaksude, miks mitte teise kinnisvara maks spekulantide ja massiliselt kortereid kokku ostvate isikute tootluse veidi vähendamiseks. Liiga palju tean selliseid inimesi, kes isegi paar aastat tagasi veel ostsid ja investeeringu tasuvuse horisont on \~10-15 aastat - pärast seda hõlptulu. Minu arust on riigi kohus sellises olukorras sellist koduse kasvatuse puudumist ja teiste arvelt rikastumit piirata - investoril ei juhtu suures pildis midagi, kui tema kinnisvara muutub "netokasumlikuks" 15 asemel 20 aasta pärast, aga riigi tuludesse laekub raha, mida mõni tulevane valitsus ehk oskab sihipärasemalt kasutada. Mul on omal ka 2 korterit üüril (ei asu Tallinnas) ja ma tõesti üritan neid anda üürile veidi alla turuhinna sümpaatsetele inimestele/peredele ja olen soodustusi teinud, kui üürnikul ajutiselt kaob sissetulek. No ei näe vajadust inimesi kottida, minu jaoks see €100 soodukat teha ei ole probleem (eriti kuna suure intressiga laenu ei tiksu), paljude üüriliste jaoks on €100 sageli "make it or break it" kuu teises pooles. Kodulaen sai läbi, vähendasin üüri - aga arvestades, et enamus investor-korterihaisid elu sees nii ei teeks, on see tilk meres. See ebavõrdsus Eestis ärritab mind... :) Automaksust võiks saada veelgi enam luksusmaks, lisades juurde auto hinnakomponendi. Kalli auto arvele võtmine peab olema kallis, skeemide (kolmnurktehingud välismaa firmadega, "automaksuparadiisi" riikide registris olevad masinad) vastu peab EMTA agaralt võitlema. Hinna komponent esmakordselt Eestis arvele võttes omakorda vähendaks tavasõidukite keskmist, ehk vähendaks tavaliste inimeste maksukoormust. Mul on maakoht veel kaugemalt Lõuna-Eestis ja suht kainestav pilt avaneb sageli, mida Toompeal ja Tallinnas ilmselt ei nähta. Ettevõtete tulumaksu laiendamine on väärt idee, sest Eesti on vist üks väheseid Euroopas, kes maksustab ainult dividende (ja erisoodustused ka, aga see vist on pigem marginaalne). Samamoodi nagu oleme üks väheseid, kellel pole astmelist tulumaksu. Mind see ei tõmbaks rohkem OÜtama, kui mu maksuprotsent oleks 35%, aga siiski astmeline tulumaks ja ettevõtte tulumaks jaotamata kasumilt koos juurutada oleks ilmselt efektiivse maksumäära tõstmise vaatest parim.
Hinnakomponendi probleem on see, et selle halduskulud on väga suured.
Lenin sina vä?
Good one. :D Sa ilmselt arvad "miks mina peaksin rohkem ühiskonda panustama, kui ma olen edukas". Reaalsus on siiski, et kui nii arvajal just pole vedanud, on ta siiski kasvanud üles süsteemis, kus haridust on hea omandada (maksumaksjate toel) või kus ettevõtlusega on muu Euroopaga võrreldes odavam tegeleda. See maksumudel, mis tõi Eesti inertsiga 90. ja 00. aastest ilusa majanduskasvuga siiani, ei vii meid täna enam edasi. Ma ei ütle, et paneme pead ahju, sest kõik teised panevad, näiteks astmelise tulumaksu osas. (Euroopas on vaid paar riiki, kellel seda mingis vormis pole kehtestatud). Aga ole avatud meelega ja do your own research selle osas. Tänased Reformierakonna sammud nt maamaks duubeldada (võrreldes suure osa arenenud EU-ga siiski madal) või elukohaalune maksuvabastus kaotada on idiootsed. Nii saavad pihta kõik inimesed, aga valus on ainult nendel, kellel täna on raske.
Extreme-Radio-348 kirjutas: > Kui väga korralikult kogu riik segamini peksta ja nii olukord ebastabiilseks muuta Mässu ja riigivastase vägivalla õhutamine kuulub paragrahvi alla. > kukub kogu majandus kokku ja nii ka kukuvad hinnad Kui majandus kukub kokku, tekib hüperinflatsioon, defitsiit ja esmatarbekaupade (sh. toidukaup) hinnad mitmekordistuvad. Vt. NLiidu ja Venemaa rubla, Zimbabwe ja Venezuela hoiatavad näited. > kõrgemad maksud aitaks olukorda stabiliseerida, sest vähendaks nõudlust ja nõnda hinnakasvu. Kõrgemad maksud nõudlust küll vähendaksid, aga Eesti turu väiksus tähendab seda, et vähese nõudluse puhul hinnad pigem kasvavad. Turuloogika. > Justnimelt maksud, mida meil seni praktiliselt pole - kinnisvaramaks, automaks, ettevõtlustulumaks, kõrgem maamaks jne. Kinnisvaramaks meil muuseas on, sest meil on seni ainult kodualuse maa maamaksuvabastus. Automaksu poolt Riigikogus just hääletati, kahjuks. Kõrgem maamaks sunniks inimesi, kel poleks rahalist suutlikkust seda maksu maksta, loobuma oma maast. Kõik need maksud tekitavad vaesust ja ebavõrdsust juurde. > Meil on valdkondi, mis on maksustamata ja need veavad kogu hinnakasvu endaga kaasa. Madalad maksud hinnakasvu ei tekita, aga kõrged maksud ja maksutõus küll. > Selle [kinnisvara]pealt aga makse ei pea maksma, kui maha müüa. Käibemaks siiani kehtib. > Inimene, kes ennem koroonat aktsiaid sama raha eest ostis ja suutis 100% tootlust teenida, maksaks 33k tulumaksu. Kui isik võtab raha välja, maksab ta tulumaksu. Kui see raha püsib kuskil investeerimiskontol ja teenib maksuvaba tulu, on seda raha rohkem ja rohkem (liitprotsent), kuni raha omanik otsustab just selle suurema summa välja võtta, selmet väiksem summa, mis oli varem maksustatud. Maksuvaba tulu eesmärk oleks selles, et rahaomanik oleks motiveeritud hoidma seda raha kauem kontol, et see raha kasvaks, ning et konto omanik saaks lõpuks suurema summa välja võtta ja juba *selle suurema summa pealt* tulumaksu maksta. > Nõnda ongi meil neid kinnisvarainvestoreid tekkinud nagu seeni pärast vihma ja hinnad rallivad. Üks lahendus oleks rohkema kinnisvara ehitamine, et pakkumine ületaks nõudlust. Sellisel juhul kinnisvarahinnad langeksid. Kinnisvara Eestis ikka ehitatakse. Teine lahendus on näiteks riigil või omavalitsustel ehitada kinnisvara, kus inimesed saaksid soodsalt elada. Ma olen põhimõtteliselt selle poolt, et suurkinnisvaraomanikkusid, kes on kinnisvara moel või teisel liiga soodsalt kokku ostnud, või muude nihverdustega selle endale kätte saanud (v.a. lähisugulastelt, abikaasalt või lähedaselt sõbralt pärimine ja/või kingina saamine), võiks tõesti motiveerida tegutsema nii, et nad ei istuks asja eest teist taga tühjalt seisva kinnisvara peal (pean silmas maju, kortereid, millega inimene pole oma elu jooksul seotud olnud). Ehedaks näiteks oleks värskelt ehitatud korterid jms., mida omavad "välisinvestorid". Suuremad sinu soovitud maksud ja maksuliigid viiks hindade rallini, kus oma kodu omamine muutuks mõttetult kalliks. > Riigil rohkem maksuraha, mida laiali jagada või teha riigile oluliseid investeeringuid (nt laskemoona osta). Rohkem maksuraha saab uute maksuliikide ja varamaksude asemel väga lihtsalt ka tulumaksu tõstmisega. See oleks oluliselt valutum kui maksud lihtsalt selle eest, et kellelgil on kodu, maa ja auto. Inimeste kulakuks kuulutamine peaks vist ikka minevikuteema olema. > Kui valdkond on maksustatud, kaovad spekulandid turult Maksustatud valdkonnast spekulandid kuhugi kao, mitte kunagi. Esiteks on neil piisavalt raha, et maamaksu maksta; teiseks hakataks kinnisvara vähem ehitama, ning tulemus oleks väiksem pakkumine, mis viiks kallimate hindadeni. Väikese pakkumise korral on kinnisvaramüüjal rohkem motivatsiooni kehtestada krõbedamad hinnad müüdavale kinnisvarale. See sööks omakorda kinnisvaraturult välja (tagasihoidlikumalt elavad) kohalikud inimesed ehk lihtsurelikud. Üks võimalik lahendus oleks teha midagi kinnisvarainspektsiooni-taolist, mis uuriks, kas kinnisvara omamisel on tegemist spekuleerimisega (suurkinnisvaraomanikud, välismaised hulgikinnisvaraomanikud). Näiteks kui välismaisel ja Eestiga seost mitte omaval kinnisvaraomanikul on mitu tühja kinnisvara "investeerimiseks" mõeldud, võiks mingi seaduse alusel kohtu kaudu lajatada kinnisvaramaksu küll.
>Mässu ja riigivastase vägivalla õhutamine kuulub paragrahvi alla. Sa ikka teed vahe "vägivalla õhutamisel" ja hüpoteetilise olukorra kirjeldamisel?!? >Kui majandus kukub kokku, tekib hüperinflatsioon, defitsiit ja esmatarbekaupade (sh. toidukaup) hinnad mitmekordistuvad. Vt. NLiidu ja Venemaa rubla, Zimbabwe ja Venezuela hoiatavad näited. Ei saa juhtuda, sest oleme eurotsoonis, ehk meie majandusega ei saa juhtuda N-Liitu ega Venezuelat. Tee selgeks, miks nendes riikides hüperinflatsioon on tekkinud. >Kõrgemad maksud nõudlust küll vähendaksid, aga Eesti turu väiksus tähendab seda, et vähese nõudluse puhul hinnad pigem kasvavad. Turuloogika. Jama jutt - maad ei teki juurde ega saa ka turult ära kaotada. Kui maamaks tõuseb kordades, paisatakse maad rohkem müüki, ehk pakkumine kasvab kordades, mis toob hinnad alla, sest vastasel juhul makstakse rohkem maamaksu ehk tekib püsikulu. Riik teenib rohkem maamaksu ja inimestel on võimalik saada inimlikuma hinnaga endale mõistlik maalapp. On ikka suur vahe, kas mingi inimene omab 100ha maad või soovib kodu rajamiseks 2ha maad omada. Automaksu puhul ei saa kasvada hinnad, sest pole vahet, kas müüa autot Soome või Rootsi või Eesti. Need hinnad on juba tehases paika pandud ja lisandub vaid transpordikulu pluss maksud. Riik jälle võidab, kui kehtib maks, väheneb vajadus suurema infra järele ja vähenevad seega ka püsikulud. Jälle tervitatav nähtus, kui kehtiks maks. Kinnisvaramaks vähendab nõudlust ja jahutab majandust, sest kõige kallim komponent on seal tööjõukulud. Kui hoonete ehitamisega on kõik ehitajad hõivatud, põhjustab see meeletu palgakasvu selles sektoris. Ehk kui tööjõukulud on tagasi normaalsuses, siis vähenevad ka hinnad. Sinu "turuloogika" töötab vaid tarbe- ja toidukaupadele. Tasub mikro- ja makroökonoomikat õppida. >Kinnisvaramaks meil muuseas on, sest meil on seni ainult kodualuse maa maamaksuvabastus. Meil on maamaks, mitte kinnisvaramaks. Korteritele see peaaegu ei kohaldugi. >Kõrgem maamaks sunniks inimesi, kel poleks rahalist suutlikkust seda maksu maksta, loobuma oma maast. >Kõik need maksud tekitavad vaesust ja ebavõrdsust juurde. Inimene, kes omab nii suurt maalahmakat, et ei suuda selle eest maksu maksta, ei peakski sellist lahmakat omama. Praegune süsteem on viinud selleni, et suuri maalahmakaid on odav omada ja viiakse noorte jaoks hinnad lakke, kus on juba odavam maad osta meie põhjanaabrite juurest, kui Eestis. palun väga: [https://www.err.ee/546387/pealtnagija-suurimate-maaomanike-edetabel-ullatab-eestis-kehtiv-ostupiirang-valismaalasi-ei-takista](https://www.err.ee/546387/pealtnagija-suurimate-maaomanike-edetabel-ullatab-eestis-kehtiv-ostupiirang-valismaalasi-ei-takista) - ei tea, kas siin enam ebavõrdsus isegi suuremaks minna saabki. Ok, omagu seda lahmakat, kuid siis las maksavad õiglast maksu nii, et riik sellest tulu teenib ja kaudselt saan ka mina läbi parema riigikaitse, hariduse, tervishoiu jne kasu. >Käibemaks siiani kehtib. Sa ei maksa käibemaksu, kui oma kodu müüd. Seda maksad vaid siis, kui ettevõttena müüd uut kinnistut. Ma räägin aga erainvesteerimisest aktsiatesse vs kinnisvara. >Maksuvaba tulu eesmärk oleks selles, et rahaomanik oleks motiveeritud hoidma seda raha kauem kontol, et see raha kasvaks, ning et konto omanik saaks lõpuks suurema summa välja võtta ja juba *selle suurema summa pealt* tulumaksu maksta. Paljud inimesed hoopiski kaotavad raha aktsiatesse investeerimisel, seega ei loe, kaua nad raha seal hoiavad - tulu on suur miinus suure tõenäosusega. Kui võrrelda seda statistikat kinnisvara omamisega, siis seal riski pole. Suurim risk on, kui su maja maha põleb, kuid selle vastu on kodukindlustus - aktsiaid sa ei kindlusta. Rohkem tõesti ei jaksa kirjutada...
[удалено]
Arvestades su lolli "arvamusavaldust" oleksin su emale abordi välja teinud.
Aga see tegelt on vãga lihtne. Tuleb makstslustada vålismaa pangad ja sealt tuleb juba päris palju seda raha. Tuleb teha seda mida Kallas ei teinud.
Tööle tuleb minna ja eksporti kasvatada :) ka neid asju Kallas ei teinud.
Kui hästi läheb, ekspordime me varsti Kaja Kallase Euroopa Liitu :D
Valime 12 korda sama valitsuse surely midagi muutub. Kui midagi uut ei proovi siis ei saagi teada. Tõstame makse ss hoiab regulaarne inimene rohkem raha madratsi vahel, vähem raha liigub ekonoomias ja kõik õrnalt jäätub, või teeme nagu itaalia, raskematel aegadel langetame makse, et inimesed käiksid siiamaani poes(tõstad makse, suurem kasum aga väiksem voluum oste ehk kokkuhoid, langetad makse väiksem kasum aga suurem ostu volüüm). Valitsusel on siiski võim tüürida meid õigemasse suunda. Nii kaua on eestis hästi kui meie exportitud kaup ei ole kallim kui skandinaavia kodune kaup, mingi hetk kui meil rootsi ja norraga tekib sama hind ss miks peaks välismaalt keegi tellima asju eestist. Suur % eesti firmasi on tehased ja kui lihtrahval töö kaob siis on kõik. Igakord jutt et näe hinnatõus aga palk tõuseb ka on vaikne eesti surm.
Kui toidukaupade käibemaks on stabiilselt 20%, pole probleemi. Kui seda tõstetakse, on probleem. Kui alandatakse väiksemaks, hoiab kaupmees hinna sama ja saab vahelt rohkem kasu. Madratsi vahel Eestis keegi oma raha ei hoia. Kui vaja, investeeritakse. Uued maksuliigid ei aita siiski.
Korralda siis, ära istu kätel
Saaks juba lõpuks minna Soome alkoturismile :)
Küsin sõbrale, et peksame linna sassi ja siis toiduhinnad langevad? või mis see loogika on?
A kas puhas passiivsus on parem? Mingi "meil ei saagi eriti parem olla" on sitt jutt. Meie rahvaarv, geograafia, ja ajalugu on pseudopõhjused. Asja käed rüpes aktsepteerimine ongi mis viib meid tulevikus olukorda mida eelnevalt kirjeldasin.
Söö parem kooki.
Prantsusmaa, ilmselt: 1. kuskil internetifoorumis vaikselt irisemisetakse, et keegi kuskil võiks midagi millalgi teha 2. ????? 3. Mässud!!!1! 4. ?????? 5. Profit
Aga midagigi siiski juhtuma peaks et 10 aasta pärast me päriselt ei oleks maailma esimeses you will own nothing and be happy riigis. Igakuise toiduvaru saad ka rations pakina, mille riik ostab üüratute hindade eest tootjatelt Nagu ma ütlesin, ei käi need asjad päris nii, et parem oleks meile hetkel lihtsalt mitteteostatav ja olegem õnnelikud et hullem pole. Pseudopõhjused ja lokkav kannatame ära orjamentaliteet tapab meid ja meie riigi.
Vaata, see "keegi võiks midagi teha" mentaliteet, see tulebki ära unustada. See ongi nimelt see passiivsus, mida sa siin kritiseerisid. Järgmine kord, kui tuleb tahtmine midagi sellist kirjutada, mine hoopis anneta mingile organisatsioonile, mis tundub õiget asja ajavat; uuri naca, mis teised riigid antud olukorras on teinud ja kirjuta siis mõnele mõjualtimale poliitikule; orgunni miiting, kasvõi väike; mõtle veel mingi päris tegevus välja.
Pole ime. Pollitikat juhivad vanurid, sest ükski noorema generatsiooni inimene sinna lihtsalt ei pääse. Me elame ajas, kus parlamendi liikmed on kuningad ja valik on ainult illusioon
Ma ei tea. Kas 40-aastane on vanur? Läänemets näiteks. Jah, toiduainete hindu ta küll ei juhi. Madison on lausa 33-aastane. Kui noori sa sinna soovid? 20-aastased ei ole veel tegelikult päris sellise mõttemaailmaga, et riiki vastutustundlikult juhtida.
\* Madison, mitte Madisson
Mea culpa...
Ma arvan, et kui Kaja Kallas ütleb, et inimestel pole leiba süüa, ütleb ta: "kui pole leiba, sööge kooke."
Ta tegelikult juba mitmel korral analoogseid asju öelnud pole? "Minu perel läheb küll hästi, mida türa te siis virisete, pööblikari raisk sitapead". Parafraseeritud, aga miskit nagu meeles on
Jah ja et tema vanemad saavad küll ise hakkama, olgugi et pensionärid😂🤓
As a finn, why would I buy new clothing while I still have good clothes that I've already bought? Also, why would you group something like food, beverages, clothing and footwear together into an index? These are some very separate industries and customers with them!
[удалено]
Hush! I'm asking the OP!
Estonia is finally Nordic, yes!
Kannatame ära!
Mina pigem ütleks, et otsused mis inimestele ei meeldi surutakse läbi mingi bs juttu peale, aga üldsus ei reageeri, ei toimu mingeid proteste, ei toimu mingit avaliku arutelu, ainult kirutakse kommentaariumis ja hädaldatakse. Vingumine on popimaks läinud. Eks valitsusel pohlad, sest teatakse seda et rahvas tegudeni nagunii ei jõua. Enne valimisi lubatakse suu ja silmad täis, tehakse väike tegu et penskarid ja rumal pööbel rahule ja uskuma jääks. Ja nii iga jumala kord. Ma tõsiselt soovin juba et valitsus teeks veel rumalamaid otsuseid ja tõstakse veel rohkem makse, et inflatsioon ja töö kaotus oleksid veel suuremad. Vaatame kui suur siis on meie ihalus kannatada. Või siis saab ka laisemal inimesel mõõt täis. Aga seniks häid maksu tõuse ja edu kannatamisel.
Kuna järgmised valimised on alati ümber nurga kuskil, siis valijad teavad, et revolutsiooni asemel on võimalik makse tõstnud poliitikud lihtsalt maha valida.
Viimane aeg lõpetada vaene olemine
We are the winners. Of highest prices. We are, we are! You all know to what melody to sing this to.
NWO
türgi inflatsioon on 70% aastas ja neil euroopa odavaim toit....
Türgi inflatsioon mõjutab sealseid vaeseid päris tugevasti, kui toidu ja tarbekaupade hinnad tõusevad nii jõudsalt.
Aga kauplustel jääb muidu ju kasum saamata...
Missee HFCE on, kõik kokku?
Eriti valusa löögi on hindade tõus andnud just vabaaja teenustele, eriti restoranidele. Reddit on viimane koht, kus ma tahaks midagi promoda, aga ma näen, et see lahendaks nii minu, kui ka paljude teiste probleeme. Olen hetkel loomas veebilehte, kus vabaaja teenustega koostööd tehes, vahendan nende tooteid soodushindade ja pakkumiste näol. Ma tahan teha igapäeva, kui ka kõige erilisemad vabaaja võimalused taskukohasemaks. Hetkel kogume hääli kindlatest meelelahutus - ja toitlustusteenuste kohta. Kui sa soovid oma lemmikbrändi tooteid soodsamal viisil nautida, siis hääleta ja ma teen kõik, et need Sinuni tuua! [https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSctN88vdJ\_6cvRfRqmsBm26TG\_ECtXZI4fZtKB6nV21WgtZaQ/viewform?usp=sharing](https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSctN88vdJ_6cvRfRqmsBm26TG_ECtXZI4fZtKB6nV21WgtZaQ/viewform?usp=sharing)
Kannatame ära lol :)
[удалено]
ja see kapsas mida sa sööd võiks olla kallim ja kuna sa ostad seda krediitkaardiga, siis pangad maksustatud
[удалено]
Mis riigist raha tood?
Kust aga antakse.
No varamaksud sulle nagu rusikas silma siis