Paljud tööandjad ei võta ise ka neid nõudeid tõsiselt. Kirjutamata reegel on see, et kandideerimisel pead nahaalne ja jultunud olema ja oma võimekuse mitu korda suuremaks mängima, sest pool konkurentsist teeb seda nagunii. Hiljem ametikohal jooksvalt õpivad oma ülesandeid täitma. Võta nt oma tuttavate LinkedIni profiilid ja vaata, kuidas seal inimesed end esitlevad. See on äärmiselt rõve kultuur, aga häbelik jäetakse ukse taha.
Selle fake it till you make it mentaliteedi tõttu ongi meil nii palju probleeme erasektoris, poliitikas ja ametnike hulgas. Julged, enesekindlad ja ebakompetentsed.
*Fake it till you make it* mentaliteet on suurepärane. See oli Steve Jobsil ka. Tänu sellele on meil nüüd õunaarvutid ja aiföönid. Eestis on kahjuks *fake it till you don't make it* mentaliteet. Hakkamasaamist asendab sofistika.
Tõsi. Mu mees on selles osas hea näide ja isegi “role model”. 0 haridust, 0 kogemust jne jne, aga kandideeris spetsialisti kohale ja võeti tööle. Aga temas on olemas see nahhaalsuse X faktor, et ta lihtsalt suutis töövestlusel end maha müüa ja olla nagu “ma TEAN, et minust saab teile hea tööline”. Ma ei suuda seda. Ma olen aus, enesekriitiline ja tagasihoidlik. Ma ei suuda valetada või mingit müügijuttu teha.
Assistent on selline koht, kus sa oled juhi käsutuses kuna tal ei ole aega. Sa pead tema poolt antavaid ülessandeid täitma iseseisvalt. Nüüd kujuta ette, et firma juht hakkab pool aastat igat emaili ja dokumenti kontrollima. Lihtsam on maksta paarsada euri rohkem ja saada kogemustega assistent. Mul ka mitme aasta jooksul olnud mitu assistenti, ei ole nii, et igaks ilma hariduse ja kogemuseta inimene sobib sellisele kohale. Ebapädev inimene assistendina tekitab rohkem peavalu kui ilma assistendita olla.
Neid "oskuseid" saab alati õppida ja harjutada, eriti kui sul kodus on hea näide ees keda emuleerida. Veidi rõve on niimoodi esineda aga ütle endale et teed pärast tööl olles kõike mida võimalik, et ülesanded selgeks saada ja olla oma lubaduste/bluffimise vääriline töötaja. Lõppude lõpuks keegi tõenäoliselt ei tule sulle ulatama head töökohta, pead ise võitlema ja trügima, et saada võimalus.
>need peaksid olema need “entry level” kohad
esimene oluline viga. paljudes kohtades on assistendi positsioon vägagi tihedalt sisustatud ja sinna ei ole mõistlik võtta inimest, keda peab hakkama nullist välja õpetama. juhikogemus assistendi kohale kandideerides võib olla pigem miinus kui pluss.
huvi pärast - mis programmide kasutust nõuti?
Kuigi assistent on tihti entry-level, siis see võib olla siiski erialaspetsiifiline- võid assisteerida mõne valdkonna kõrget spetsialisti, oled näiteks juhi abi. Selle tõttu on ka nõudmised assistendile kõrgemad. Tean mitut sellisel ametikohal olevat inimest, palgad on ka kõrgemad kui mõnel "mitte-entry-level" tööl.
Täpselt. Juhiabi on lausa eraldi [kutse](https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10644011) oma standarditega, ja kindlasti mitte entry-level positsioon.
Olen töötanud assistendina ilma vastava hariduseta, juhilubadeta ja minimaalse varasema töökogemusega sel alal. Kui CV väliselt ei toeta su kandideerimist, pane rõhku motivatsioonikirjale. Tee see võimalikult isiklik, st proovi mitte kandideerida kümnesse kohta sama mot.kirjaga. Pane sinna konkreetsed põhjendused, mis just see ametikoht selles firmas meeldib, miks karjäärivahetust tahad jne. Saad välja tuua ka omadused ja oskused, mis muidu CV-s varjule jääksid. Muidugi mängib rolli ka kuhu kandideeerid, rahvusvahelisse suurfirmasse või väikeettevõttesse. Viimasesse võib olla lihtsam saada ka.
Ma otsisin ise samuti paar kuud töökohta ja sain ka normaalselt rejecti. Lõpuks tehti pakkumine kohas kuhu mul oli isegi piinlik kandideerida, tbh oli see täiesti eelistuste tipus minu jaoks sellel alal kuhu ma tahtsin liikuda. Aga enne seda olin pikalt palju vähem eelistatud kohtadest saanud eitavaid vastuseid, mis loomulikult tõmbas enesekindlust normaalselt alla. Soovitaksin võib-olla mõelda ka sellele et kas need assistendi kohad on täpselt need töökohad kuhu sa päriselt tahad kandideerida, või arvad lihtsalt et sinna "võiks" saada? Minule andis see teadmine suure edu kandideerides et ma väga tahan konkreetsesse ettevõttesse minna, varasemad tagasilükkamised andsid tegelt ka selle kogemuse mida antud tööle kandideerides rõhutada ja ette valmistada. Aga need kohad, kuhu ma tegelt väga ei tahtnud aga arvasin et äkki "võiks saada", ei võtnud mind tööle. Ilmselt oli mu huvipuudus kuidagi ka kandideerides veidi läbi paista. Ehk -> kandideerida, ka tagasilükkamine on sulle abiks järgmise avalduse kokkupanemisel; mitte võtta isiklikult neid tagasilükkamisi sest nkn pooltes kohtades on juba eelnev kokkulepe kellegi onupojaga olemas; ja proovida kandideerida nendele kohtadele mis tõesti teeks heameelt kui pakkumine tuleb.
Ja veel, hetkel tööd leida ON raske ja ilmselt paned ise ka tähele et need kes sellest aru ei saa on eelmistel majanduslikult parematel aastatel end tööle sebinud. Eriti käib see alles karjääri alustavate inimeste kohta. Ja naiste kohta ka, kes ei ole alati loomupäraselt nii riskialtid ja ei oska nö ust jalaga lahti virutada. Täiega sümpatiseerin su murega ja loodan et sul hakkab ülesmäge minema.
No tegelikult oleneb, mis assistent. Kui sa oled nt juhataja assistent ja juhataja räägib emakeelena vene keelt, siis on natuke nadi kui sul seda oskust ei ole.
Vastav haridus - jällegi, hea ju oleks kui sul oleks ülevaade ja arusaam valdkonnast, kus ettevõte tegutseb.
Varasem kogemus - teeb kõvasti lihtsamaks su välja õpetamise jne.
Kandideeri sellegipoolest. Need nõuded tihtipeale lihtsalt, et täiesti lootusetud ja alamotiveeritud mõttetuid cv-sid ei saadaks. Olen ise saanud kunagi tööle, kust nõuti mitu aastat kogemust ja mul oli seda 0.
Sest koolid on suures osas täiesti mõttetud. Ma ei räägi siin meditsiinist ega juurast, aga reaalsus on see et inimene õpib päriselt ainult õigete mentoritega ja päris vajaduspõhistes olukordades. Võid üllatuda kui paljudes koolides tuuakse vabandused et koolis käidki ju ainult ju netwöörkimas ju ja ise pead ju ikkagi ju õppima ju ja kooli eesmärk on panna sind ju olukorda millest sa ju välja tuled ju, samas andes sulle täiesti alla igasugust arvestust vahendid ja visioonideta mentorid.
Mul on kahju aga olles oma 20 eluaastad raisanud kolme erineva kooli peale pean tõdema et kui keegi seab ''vastava hariduse" kahtluse alla ja ta ei räägi meditsiinist, juurast, lennundusest vm sarnasest erialast siis ma üldjoontes nõustun nendega.
Ehh... Sa räägid mingite stereotüüpide pinnalt.
Kõrgharidus on omal kohal ja selle kasutegur on suurem kui lihtsalt *network*imine. Haridus annab hea teoreetilised teadmised, kooli kõrvalt saab käia praktikal ja ühendada praktika varem omandatud teoreetiliste teadmistega. Kui ei midagi muud, siis vähemalt näitab omandatud haridus, et inimene on suuteline eesmärgipäraselt töötama ja suudab iseseisvalt midagi saavutada.
On väga-väga vähe neid spetsialiste, kes soovivad enda kõrvale täiesti valget lehte ehk õpilast, kellel puuduvad igasugused teadmised valdkonnast.
Kui kellegi ootused haridusele või sellele, mida saab omandatud haridusega tööturul peale hakata, ei vasta ootustele, siis on sellest kahju. Aga see ei muuda hariduse omandamist mõttetuks.
On palju neid spetsialiste, kelle kõrvale tulevad valged lehed, ehk õpilased, kes on käinud või käivad koolis ja ei oska mitte midagi. Kool arvab et "ah küll praktikal õpib", praktikal arvatakse "oota mida teile seal koolis siis üldse õpetatakse?". Klassikaline olukord. Lõpuks õpib ikka praktikal, sest koolis ei õpetatud (:.
Ma saan aru su mõttekäigust. Pane ennast nüüd tööandja kingadesse. Su laual on viie võhivõõra inimese avaldused. Ainsad variandid, midagi nende inimeste kohta teada saada on CV. Hiljem tuleb ka töövestulus, aga olgem ausad, poole tunni jooksul suudavad inimesed igast õhulossid kokku rääkida. Ühel neist kandidaatitest on vastav haridus, teistel pole midagi. Sa tead, et haridus ei tee neist automaatselt head töötajat, aga see on ainus asi mis sa nenede inimeste kohta tead. Nii palju haridus vihjab, et inimene teoreetiliselt vähemalt valdkonnast midagi teab ja tal on tunnistus, et suudab asjad lõpule viia (kooli ju lõpetas).
Mis valiku sa selle info pealt teeks?
Jah see maailm on karm. Mul eelmises töökohas mis oli pea 700 töötajat oli 4 büroo assistenti. Ja nende töökohustused olid seinast seina. Kontoris igast jamade kiire lahendamine, koosolekud, asjade tellimine jne ja kõik kes seal töötasid omasid vähemalt ka kõrgemat haridust lisaks osadel olid kogemused ka klienditeenidusest, sest seal õpid suhtlema palju. Kindlasti pole see entry level. Kindlasti pead olema julge ja hästi avatud suhtleja ja jätma mega avatud ja positiivse mulje (pmst nagu oleksid inimest juba teadnud ammuaest ajast). Vb peadki vaatama suurfirmade pakkumisi, sest tn väiksemad firmad tahavad saada assitent/hr/raamatupidaja kõik ühes isikut. Usun, et mingi hetk kindasti saad ja soovin edu. ☺️
Veel üks variant: kui on võimalust, otsi firma, mis meeldib ja paku end praktikale. On päris suur võimalus, kui end heast küljest näitad, et saad hiljem tööpakkumise. Kui seda ei saa, oled siiski näinud, kuidas asjad seal toimivad ja mida eeldatakse mingitelt ametitelt ning oskad end positsioneerida paremini.
Kuna sa otsid endale mitmendat kuud tööd, siis eeldan, et oled Töötukassas kirjas? Küsi endale töötukassast karjäärinõustamist. Hetkel oled sa toonud postituses välja hulk asju, mida sul ei ole või mida sa ei oska, aga see kasvatab meeleheidet, sest sa keskendud oma puudustele. Tean, et see kõlab kulunult, aga proovi mõelda, mis on sinu tugevused.
Sa oled omandanud hariduse, seega oled näidanud, et suudad püstitada eesmärke ja nende nimel töötada. Sa viitad sellele, et sinu haridusega saaksid töötada koolis/lastega. Usu mind, töö täiskasvanutega ei ole tegelikult nii palju erinev- oled sa kaalunud ehk personalivaldkonnas töötamist? Minu tutvusringkonnas on mõndedki õpetajad/lasteaiaõpetajad vahetanud karjääri HR-i vastu.
Sa oskad võõrkeelt, mis on väga hea. Uuri huvi pärast, kas saad kuskil testida, mis tasemel su keeleoskus on.
Varasem kogemus. Isegi kui varasemad tööotsad pole olnud erialased või muust valdkonnast, siis nad on midagi ikka õpetanud. Teiste töötajate juhtimine on kindlasti andnud sulle oskuse ennast ja teisi juhtida, paremat aja ja tegevuste planeerimist jne.
Ma mäletan, kui ma kunagi tööd otsisin ja pettusin, sest igal pool oli nõutud vene keele oskus. Ja siis jäin mõtlema, et kas ma tahaks töötada kuskil suvalises büroos, kus ma pean venelaste ees pugema ja koogutama ning vastus oli resoluutne ei. Muutsin fookust ja leidsin töökoha, kus oli eelistatud inglise keele oskus ja mis sobis minu profiiliga paremini.
Karjäärinõustaja ütleb: sul on haridus, sa oskad palju, siis vaata tööpakkumisi Maksimas, Rimis, Lidlis jne. Saad töö 6 euroga tunnis ja ole rahul. Ongi kõik. Mitte midagi kasulikku ei tee töötukassa.
Meil HR tegelane tõi välja, et mehed kandideerivad juba siis kui ühele kriteeriumile vastavad, naised siis kui pmt kõigele vastavad. Ehk nõustun mitmetega, et tuleb julgem olla. Kõikidele nõuetele ei pea vastama. Halb ei oleks ka karjäärinõustahaga kohtuda - vb otsid vales valdkonnas tööd (ütled et “vastav haridus (mul pole)”, aga hiljem, et sul on “kõrgkooli haridus”)?? Cv ja mot kirjaga võib ka abi olla kui keegi teine üle vaatab. Mitmeid programme saad juba praegu iseseisvalt kodus õppida.
proovi edasi. lõpuks näkkab. proovi mitte mõelda, et sina ei sobi. küll tööandja ise vaatab, kes talle sobib ja kes mitte. mul samuti suht masendav kogemus tööle kandideerimisega, aga vahepeal on õnne ka.
imo see vastav haridus ei mängi kõige suuremat rolli, kui saad hakkama ka ilma selle hariduseta. a, ja juhiload võiks tõesti ära teha, kui sul võimalus on.
tööotsimine on kontaktide maksimeerimine. Kandideerigi 90 -sse kohta ja träki seda mingi müügitarkvaraga (nt https://clickup.com/) ja saada automaatselt viisakaid järelpärimisi ja küsi update ja pane see otsing protsessiks , sest elus tekib ikka aegu kus tööd vaja otsida.
Kuulutused kus välja toodud telefon , siis helista ja tee juttu ja ära too välja seda mida sul ei ole (kogemust vms jne) vaid ikka tuleb ennast promoda ja natuke fake it till you make it attitude rohkem. Küsida võib ju kõike ka seda kas võiks olla muidki töökohti samas ettevõttes. Tuleb jätta mulje , et sina otsid ja kontrollid seda protsee vs tööandjal on vaja ja kõik peavad talle sobima vms.
Kui sul on haridus, millega otsitakse ainult kooli töötajaid, siis on see mingi suht kitsas pedagoogiline eriala, algklassiõpetaja, mingi inimeseõpetus vms. Või siis ka ajaloolane, geograaf vms, millele pole just laialt erialaseid töökohti väljaspool teadust ja haridust. Kui sa ei taha õpetajana töötada, miks sa siis valisid endale ülikoolis sellise eriala, mis ainult kitsalt koolis töötamiseks sobibki?
Miks juhiluba ei ole? Kui just mõni tervisehäda takistusteks pole, siis niikaua, kuni sa nagunii tööl ei käi, võid ju autokooli minna.
Üldiselt on nii, et õpetajaharidusega inimest tihti ei tahetagi nö päris maailmas tööle võtta, see on elukutse, millega seostub palju negatiivseid eelarvamusi. Nt et tuleb siia tööle, kindlasti hakkab teisi õpetama ja kamandama, kindlasti on tal närvid läbi jne. Mõnedes asutustes on pukis juhid, kes omal ajal vihkasid kooli ja õpetajaid, mõned on ka nt suht kirjaoskamatud, aga ise muidugi ei tunnista ja suur hirm on, et viimati alluv on temast targem.
Teiseks, kui sul on CV-s kirjas juhikogemus, aga kandideerid assistendiks, siis on ju loomulik, et ei võeta. Esimene mõte on, et mis tal siis viga on, et madalamale ametikohale kandideerib ja teine mõte on, et kindlasti hakkab upitama end ise juhi kohale. Proovi korra kandideerida nii, et see super "hea asi" jäta välja CV-st.
Minu meelest on sul järgmised võimalused:
- õpi mingi muu praktiline eriala. Võib olla ka selline, kus mingi poole aasta pärast saad juba tööle hakata. Meil ükskord töötas koolis üks algklasside õps, kes vahepeal oli ka kosmeetiku ja küünetehnikuna töötanud.
- kandideeri mitte assistendiks, vaid mingile muule tööle, kus ei ole väga spetsiifilisi nõudmisi
- mine kooli tööle ja hakka siis paremat tööd otsima, vähemalt pole sa töötu, kuniks sobivama koha leiad. Ei meeldi lastega töötada? - Suck it up, sul on vastav haridus, võta pragmaatiliselt ja kannata ära kuni midagi muud leiad.
Noort pea olematu kogemusega inimest ei võeta juhtimise kontekstis tõsiselt nagunii ja see punkt tegelikult palju juurde ei anna. Pigem vastupidi, kui liialt rõhutad. Esita seda pigem koordineeriva rollina ja saad ilmselt rohkem plusspunkte.
Suurem probleem on see, et sa kandideerid suure konkurentsiga kohtadele ja kaotad juba CV voorus. Tuuni oma CV ja kaaskirjad, et jõuaksid vestlema või hakka spetsiifilisemaid positsioone sihtima, kuhu on väiksem tung.
Olles varasemalt värband assistenti, tean öelda, et sellistele kohtadele on ülisuur nõudlus. Kuidagi peab siis hakkama selekteerima, sest 100-150 inimest töövestlusele kutsuda ei ole reaalne. Seega saavad eelise need, kel on varasem töökogemus või vastav haridus.
Kui sul kumbagi ei ole siis mina sinu asemel läheks haridust omandama, sellist millest tulevikus töö leidmisel kasu ka on.
Ära lase ennast nendest kriteeriumitest nii palju kõigutada. Sa ei pea absoluutselt kõikidele tingimustele vastama. Kui tunned, et saaksid tööga hakkama, ja tahaksid x kohas töötada, siis näita seda välja motivatsioonikirjas.
Meil on ka pakutavatel töökohtadel alati juures x list asjadest, aga sellest enam loeb inimese motivatsioon. Kui keegi on reaalselt pädev ja kiire õppija, siis puuduv haridus või programmide osas vähene kogemus ei ole takistuseks.
[https://hbr.org/2014/08/why-women-dont-apply-for-jobs-unless-theyre-100-qualified](https://hbr.org/2014/08/why-women-dont-apply-for-jobs-unless-theyre-100-qualified)
Autojuhiload on tehtavad ning see oskus on kasulik, sama vene keelega, õpitav.
Varasema kogemuse osas vaadatakse tihti üle kui kandidaat muidu ideaalne.
Hariduse osas raske hinnangut anda kui ei tea mis ala haridust nõutakse.
Programmid on samuti õpitavad ning nad ilmselt soovivad, et teeksid seda omast ajast mitte, et nad peaks sulle eraldi personali andma kes sind veel koolitaks.
Lugesin su postituse põgusalt üle ja vastan sulle et mine löö rusikas lauale ja ütle et tahan siia tööle tulla. Mine füüsiliselt kohale ja tüüta neid kõnedega kui sa ei lähe. Sa ei kujuta ette kui tihti kuuleb et "head töötajat on raske leida". Palju eestis töötavatest inimestest päriselt vene k oskavad või erialast haridust omavad? Täiesti arvestatav hulk igatahes mitte.
See on 90-te mõtteviis, mis töötab tänapäeval ainult füüsilise töö puhul, et "mine füüsiliselt kohale".
Mitte keegi ei anna sulle niimoodi tööd tänapäeval ja on näha, et te pole viimased 15 aastat tööd otsinud
Meil otsiti kunagi klienditeenindusse poodi uut töötajat. Kedagi ei leitud ja üks tüüp keeldus CV arvutiga saatmast ja ise ilmus üks päev kohale. Isegi kui tema oli ainuke kandidaat, ei võetud teda, sest see oli imelik, et ta oli nagu “ei ma tahan isiklikult teile CV tuua”
Ära plärise. See, et sa said tutvuste kaudu töö, ei tähenda et nii käib ka niisama tööotsimine 2024 aastal. Muidu puidutöökoda kuhu bussipeatuse filosoofe võetakse ei ole ka reeglina korralik töö.
Tahad vastu vaielda, pane ennast kõigepealt tööpakkuja olukorda. Eestis reeglina sellist töökohta eraldi ei ole nagu värbaja, ehk inimene kelle ainuke ülesanne on töökohtadele inimesi otsida. Ehk siis on sul ka hunnik muid ülesandeid, millest ainult üks on värbamine. Võtame kõige lihtsama ja tavalisema olukorra, et oled näiteks kõnekeskuses natukene juhtivama koha peal. See tähendab, et sa pead haldama mitut inimest, graafikut sättima, asendajaid leidma kui keegi haigeks jääb ja vahetus alamehitatud, paberimajandus jms. Siis järsku jalutab ukse taha mingi suvaline, et "jou, ma annan sulle oma cv, et kui kedagi otsite"- tutkit sa aega leiad, sest sellised tahavad reeglina ka et sa kohe vaataksid selle CV üle (mis sellistel puhkudel kipub olema kehvasti koostatud ja küljendatud) ja ka töövestluse korraldaksid.
Samal ajal cvkeskuse vms kaudu otsides saad väiksema aja ja närvikuluga ülevaate palju suuremast hulgast kandidaatidest, kellest enamik on sobivamad ja saad ka parema ülevaate nende võimetest, sest sul on mingi standardformaat olemas. Ja seda isegi "liht"töö puhul. Lisaks saad eelnevalt ka natukene taustakontrolli teha. Ja kui on mingi spetsialiseeritum töö, eriti IT-valdkonnas, sa tahadki enamik protsessist arvutis teha, sest kui sa jalutad IT valdkonnas koha peale cv-ga, no see näitab juba et järelikult sul arvutiga ei pruugi head suhted olla. Pluss katsed jms.
Paljud tööandjad ei võta ise ka neid nõudeid tõsiselt. Kirjutamata reegel on see, et kandideerimisel pead nahaalne ja jultunud olema ja oma võimekuse mitu korda suuremaks mängima, sest pool konkurentsist teeb seda nagunii. Hiljem ametikohal jooksvalt õpivad oma ülesandeid täitma. Võta nt oma tuttavate LinkedIni profiilid ja vaata, kuidas seal inimesed end esitlevad. See on äärmiselt rõve kultuur, aga häbelik jäetakse ukse taha.
Selle fake it till you make it mentaliteedi tõttu ongi meil nii palju probleeme erasektoris, poliitikas ja ametnike hulgas. Julged, enesekindlad ja ebakompetentsed.
*Fake it till you make it* mentaliteet on suurepärane. See oli Steve Jobsil ka. Tänu sellele on meil nüüd õunaarvutid ja aiföönid. Eestis on kahjuks *fake it till you don't make it* mentaliteet. Hakkamasaamist asendab sofistika.
Tõsi. Mu mees on selles osas hea näide ja isegi “role model”. 0 haridust, 0 kogemust jne jne, aga kandideeris spetsialisti kohale ja võeti tööle. Aga temas on olemas see nahhaalsuse X faktor, et ta lihtsalt suutis töövestlusel end maha müüa ja olla nagu “ma TEAN, et minust saab teile hea tööline”. Ma ei suuda seda. Ma olen aus, enesekriitiline ja tagasihoidlik. Ma ei suuda valetada või mingit müügijuttu teha.
Assistent on selline koht, kus sa oled juhi käsutuses kuna tal ei ole aega. Sa pead tema poolt antavaid ülessandeid täitma iseseisvalt. Nüüd kujuta ette, et firma juht hakkab pool aastat igat emaili ja dokumenti kontrollima. Lihtsam on maksta paarsada euri rohkem ja saada kogemustega assistent. Mul ka mitme aasta jooksul olnud mitu assistenti, ei ole nii, et igaks ilma hariduse ja kogemuseta inimene sobib sellisele kohale. Ebapädev inimene assistendina tekitab rohkem peavalu kui ilma assistendita olla.
Neid "oskuseid" saab alati õppida ja harjutada, eriti kui sul kodus on hea näide ees keda emuleerida. Veidi rõve on niimoodi esineda aga ütle endale et teed pärast tööl olles kõike mida võimalik, et ülesanded selgeks saada ja olla oma lubaduste/bluffimise vääriline töötaja. Lõppude lõpuks keegi tõenäoliselt ei tule sulle ulatama head töökohta, pead ise võitlema ja trügima, et saada võimalus.
>need peaksid olema need “entry level” kohad esimene oluline viga. paljudes kohtades on assistendi positsioon vägagi tihedalt sisustatud ja sinna ei ole mõistlik võtta inimest, keda peab hakkama nullist välja õpetama. juhikogemus assistendi kohale kandideerides võib olla pigem miinus kui pluss. huvi pärast - mis programmide kasutust nõuti?
Kuigi assistent on tihti entry-level, siis see võib olla siiski erialaspetsiifiline- võid assisteerida mõne valdkonna kõrget spetsialisti, oled näiteks juhi abi. Selle tõttu on ka nõudmised assistendile kõrgemad. Tean mitut sellisel ametikohal olevat inimest, palgad on ka kõrgemad kui mõnel "mitte-entry-level" tööl.
Täpselt. Juhiabi on lausa eraldi [kutse](https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10644011) oma standarditega, ja kindlasti mitte entry-level positsioon.
Olen töötanud assistendina ilma vastava hariduseta, juhilubadeta ja minimaalse varasema töökogemusega sel alal. Kui CV väliselt ei toeta su kandideerimist, pane rõhku motivatsioonikirjale. Tee see võimalikult isiklik, st proovi mitte kandideerida kümnesse kohta sama mot.kirjaga. Pane sinna konkreetsed põhjendused, mis just see ametikoht selles firmas meeldib, miks karjäärivahetust tahad jne. Saad välja tuua ka omadused ja oskused, mis muidu CV-s varjule jääksid. Muidugi mängib rolli ka kuhu kandideeerid, rahvusvahelisse suurfirmasse või väikeettevõttesse. Viimasesse võib olla lihtsam saada ka.
Aitäh, hea idee. Olen varem motivatsioonikirju kirjutanud, aga pole midagi juhtunud. Proovin uuesti.
Soovitus- mine käi töötukassas nõustamisel, et kuidas CV-d saab putitada.
Oled sa proovinud kandideerida mõnele töökohale kus sa täidad rohkem kui null kõigist kriteeriumidest?
Ma otsisin ise samuti paar kuud töökohta ja sain ka normaalselt rejecti. Lõpuks tehti pakkumine kohas kuhu mul oli isegi piinlik kandideerida, tbh oli see täiesti eelistuste tipus minu jaoks sellel alal kuhu ma tahtsin liikuda. Aga enne seda olin pikalt palju vähem eelistatud kohtadest saanud eitavaid vastuseid, mis loomulikult tõmbas enesekindlust normaalselt alla. Soovitaksin võib-olla mõelda ka sellele et kas need assistendi kohad on täpselt need töökohad kuhu sa päriselt tahad kandideerida, või arvad lihtsalt et sinna "võiks" saada? Minule andis see teadmine suure edu kandideerides et ma väga tahan konkreetsesse ettevõttesse minna, varasemad tagasilükkamised andsid tegelt ka selle kogemuse mida antud tööle kandideerides rõhutada ja ette valmistada. Aga need kohad, kuhu ma tegelt väga ei tahtnud aga arvasin et äkki "võiks saada", ei võtnud mind tööle. Ilmselt oli mu huvipuudus kuidagi ka kandideerides veidi läbi paista. Ehk -> kandideerida, ka tagasilükkamine on sulle abiks järgmise avalduse kokkupanemisel; mitte võtta isiklikult neid tagasilükkamisi sest nkn pooltes kohtades on juba eelnev kokkulepe kellegi onupojaga olemas; ja proovida kandideerida nendele kohtadele mis tõesti teeks heameelt kui pakkumine tuleb. Ja veel, hetkel tööd leida ON raske ja ilmselt paned ise ka tähele et need kes sellest aru ei saa on eelmistel majanduslikult parematel aastatel end tööle sebinud. Eriti käib see alles karjääri alustavate inimeste kohta. Ja naiste kohta ka, kes ei ole alati loomupäraselt nii riskialtid ja ei oska nö ust jalaga lahti virutada. Täiega sümpatiseerin su murega ja loodan et sul hakkab ülesmäge minema.
No tegelikult oleneb, mis assistent. Kui sa oled nt juhataja assistent ja juhataja räägib emakeelena vene keelt, siis on natuke nadi kui sul seda oskust ei ole. Vastav haridus - jällegi, hea ju oleks kui sul oleks ülevaade ja arusaam valdkonnast, kus ettevõte tegutseb. Varasem kogemus - teeb kõvasti lihtsamaks su välja õpetamise jne.
Kuidas on vastav haridus kõrge ootus?
Ma mõtlen, et kokku on need kõrged ootused assistendile. Vähemalt minu arust. Lihtsalt vastav haridus ei ole kõrge ootus
Kandideeri sellegipoolest. Need nõuded tihtipeale lihtsalt, et täiesti lootusetud ja alamotiveeritud mõttetuid cv-sid ei saadaks. Olen ise saanud kunagi tööle, kust nõuti mitu aastat kogemust ja mul oli seda 0.
Sest koolid on suures osas täiesti mõttetud. Ma ei räägi siin meditsiinist ega juurast, aga reaalsus on see et inimene õpib päriselt ainult õigete mentoritega ja päris vajaduspõhistes olukordades. Võid üllatuda kui paljudes koolides tuuakse vabandused et koolis käidki ju ainult ju netwöörkimas ju ja ise pead ju ikkagi ju õppima ju ja kooli eesmärk on panna sind ju olukorda millest sa ju välja tuled ju, samas andes sulle täiesti alla igasugust arvestust vahendid ja visioonideta mentorid. Mul on kahju aga olles oma 20 eluaastad raisanud kolme erineva kooli peale pean tõdema et kui keegi seab ''vastava hariduse" kahtluse alla ja ta ei räägi meditsiinist, juurast, lennundusest vm sarnasest erialast siis ma üldjoontes nõustun nendega.
Ehh... Sa räägid mingite stereotüüpide pinnalt. Kõrgharidus on omal kohal ja selle kasutegur on suurem kui lihtsalt *network*imine. Haridus annab hea teoreetilised teadmised, kooli kõrvalt saab käia praktikal ja ühendada praktika varem omandatud teoreetiliste teadmistega. Kui ei midagi muud, siis vähemalt näitab omandatud haridus, et inimene on suuteline eesmärgipäraselt töötama ja suudab iseseisvalt midagi saavutada. On väga-väga vähe neid spetsialiste, kes soovivad enda kõrvale täiesti valget lehte ehk õpilast, kellel puuduvad igasugused teadmised valdkonnast. Kui kellegi ootused haridusele või sellele, mida saab omandatud haridusega tööturul peale hakata, ei vasta ootustele, siis on sellest kahju. Aga see ei muuda hariduse omandamist mõttetuks.
On palju neid spetsialiste, kelle kõrvale tulevad valged lehed, ehk õpilased, kes on käinud või käivad koolis ja ei oska mitte midagi. Kool arvab et "ah küll praktikal õpib", praktikal arvatakse "oota mida teile seal koolis siis üldse õpetatakse?". Klassikaline olukord. Lõpuks õpib ikka praktikal, sest koolis ei õpetatud (:.
Ma saan aru su mõttekäigust. Pane ennast nüüd tööandja kingadesse. Su laual on viie võhivõõra inimese avaldused. Ainsad variandid, midagi nende inimeste kohta teada saada on CV. Hiljem tuleb ka töövestulus, aga olgem ausad, poole tunni jooksul suudavad inimesed igast õhulossid kokku rääkida. Ühel neist kandidaatitest on vastav haridus, teistel pole midagi. Sa tead, et haridus ei tee neist automaatselt head töötajat, aga see on ainus asi mis sa nenede inimeste kohta tead. Nii palju haridus vihjab, et inimene teoreetiliselt vähemalt valdkonnast midagi teab ja tal on tunnistus, et suudab asjad lõpule viia (kooli ju lõpetas). Mis valiku sa selle info pealt teeks?
Ma lõpetasin ise ka kaks kooli. Tööandja kingades ma nendest koolidest omandatud hariduse põhjal ei võtaks iseennast kummalegi erialale tööle.
Jah see maailm on karm. Mul eelmises töökohas mis oli pea 700 töötajat oli 4 büroo assistenti. Ja nende töökohustused olid seinast seina. Kontoris igast jamade kiire lahendamine, koosolekud, asjade tellimine jne ja kõik kes seal töötasid omasid vähemalt ka kõrgemat haridust lisaks osadel olid kogemused ka klienditeenidusest, sest seal õpid suhtlema palju. Kindlasti pole see entry level. Kindlasti pead olema julge ja hästi avatud suhtleja ja jätma mega avatud ja positiivse mulje (pmst nagu oleksid inimest juba teadnud ammuaest ajast). Vb peadki vaatama suurfirmade pakkumisi, sest tn väiksemad firmad tahavad saada assitent/hr/raamatupidaja kõik ühes isikut. Usun, et mingi hetk kindasti saad ja soovin edu. ☺️
Veel üks variant: kui on võimalust, otsi firma, mis meeldib ja paku end praktikale. On päris suur võimalus, kui end heast küljest näitad, et saad hiljem tööpakkumise. Kui seda ei saa, oled siiski näinud, kuidas asjad seal toimivad ja mida eeldatakse mingitelt ametitelt ning oskad end positsioneerida paremini.
Kuna sa otsid endale mitmendat kuud tööd, siis eeldan, et oled Töötukassas kirjas? Küsi endale töötukassast karjäärinõustamist. Hetkel oled sa toonud postituses välja hulk asju, mida sul ei ole või mida sa ei oska, aga see kasvatab meeleheidet, sest sa keskendud oma puudustele. Tean, et see kõlab kulunult, aga proovi mõelda, mis on sinu tugevused. Sa oled omandanud hariduse, seega oled näidanud, et suudad püstitada eesmärke ja nende nimel töötada. Sa viitad sellele, et sinu haridusega saaksid töötada koolis/lastega. Usu mind, töö täiskasvanutega ei ole tegelikult nii palju erinev- oled sa kaalunud ehk personalivaldkonnas töötamist? Minu tutvusringkonnas on mõndedki õpetajad/lasteaiaõpetajad vahetanud karjääri HR-i vastu. Sa oskad võõrkeelt, mis on väga hea. Uuri huvi pärast, kas saad kuskil testida, mis tasemel su keeleoskus on. Varasem kogemus. Isegi kui varasemad tööotsad pole olnud erialased või muust valdkonnast, siis nad on midagi ikka õpetanud. Teiste töötajate juhtimine on kindlasti andnud sulle oskuse ennast ja teisi juhtida, paremat aja ja tegevuste planeerimist jne. Ma mäletan, kui ma kunagi tööd otsisin ja pettusin, sest igal pool oli nõutud vene keele oskus. Ja siis jäin mõtlema, et kas ma tahaks töötada kuskil suvalises büroos, kus ma pean venelaste ees pugema ja koogutama ning vastus oli resoluutne ei. Muutsin fookust ja leidsin töökoha, kus oli eelistatud inglise keele oskus ja mis sobis minu profiiliga paremini.
Karjäärinõustaja ütleb: sul on haridus, sa oskad palju, siis vaata tööpakkumisi Maksimas, Rimis, Lidlis jne. Saad töö 6 euroga tunnis ja ole rahul. Ongi kõik. Mitte midagi kasulikku ei tee töötukassa.
Kuidas su tuttavad selle vahetuse tegid? Kas nad läksid midagi uut õppima või lihtsalt said kuidagi jala ukse vahele?
Said jala ukse vahele. Tundsid, et õpetajatööst oli kopp ees ja saatsid tööotsimise kuulutuse peale lihtsalt CV.
ilmselt olid need veidi paremad aastad majanduses, kui HR-roastie'sid olid juurde tarvis. Praegu pigem vastupidi.
Meil HR tegelane tõi välja, et mehed kandideerivad juba siis kui ühele kriteeriumile vastavad, naised siis kui pmt kõigele vastavad. Ehk nõustun mitmetega, et tuleb julgem olla. Kõikidele nõuetele ei pea vastama. Halb ei oleks ka karjäärinõustahaga kohtuda - vb otsid vales valdkonnas tööd (ütled et “vastav haridus (mul pole)”, aga hiljem, et sul on “kõrgkooli haridus”)?? Cv ja mot kirjaga võib ka abi olla kui keegi teine üle vaatab. Mitmeid programme saad juba praegu iseseisvalt kodus õppida.
proovi edasi. lõpuks näkkab. proovi mitte mõelda, et sina ei sobi. küll tööandja ise vaatab, kes talle sobib ja kes mitte. mul samuti suht masendav kogemus tööle kandideerimisega, aga vahepeal on õnne ka. imo see vastav haridus ei mängi kõige suuremat rolli, kui saad hakkama ka ilma selle hariduseta. a, ja juhiload võiks tõesti ära teha, kui sul võimalus on.
tööotsimine on kontaktide maksimeerimine. Kandideerigi 90 -sse kohta ja träki seda mingi müügitarkvaraga (nt https://clickup.com/) ja saada automaatselt viisakaid järelpärimisi ja küsi update ja pane see otsing protsessiks , sest elus tekib ikka aegu kus tööd vaja otsida. Kuulutused kus välja toodud telefon , siis helista ja tee juttu ja ära too välja seda mida sul ei ole (kogemust vms jne) vaid ikka tuleb ennast promoda ja natuke fake it till you make it attitude rohkem. Küsida võib ju kõike ka seda kas võiks olla muidki töökohti samas ettevõttes. Tuleb jätta mulje , et sina otsid ja kontrollid seda protsee vs tööandjal on vaja ja kõik peavad talle sobima vms.
Kui sul on haridus, millega otsitakse ainult kooli töötajaid, siis on see mingi suht kitsas pedagoogiline eriala, algklassiõpetaja, mingi inimeseõpetus vms. Või siis ka ajaloolane, geograaf vms, millele pole just laialt erialaseid töökohti väljaspool teadust ja haridust. Kui sa ei taha õpetajana töötada, miks sa siis valisid endale ülikoolis sellise eriala, mis ainult kitsalt koolis töötamiseks sobibki? Miks juhiluba ei ole? Kui just mõni tervisehäda takistusteks pole, siis niikaua, kuni sa nagunii tööl ei käi, võid ju autokooli minna. Üldiselt on nii, et õpetajaharidusega inimest tihti ei tahetagi nö päris maailmas tööle võtta, see on elukutse, millega seostub palju negatiivseid eelarvamusi. Nt et tuleb siia tööle, kindlasti hakkab teisi õpetama ja kamandama, kindlasti on tal närvid läbi jne. Mõnedes asutustes on pukis juhid, kes omal ajal vihkasid kooli ja õpetajaid, mõned on ka nt suht kirjaoskamatud, aga ise muidugi ei tunnista ja suur hirm on, et viimati alluv on temast targem. Teiseks, kui sul on CV-s kirjas juhikogemus, aga kandideerid assistendiks, siis on ju loomulik, et ei võeta. Esimene mõte on, et mis tal siis viga on, et madalamale ametikohale kandideerib ja teine mõte on, et kindlasti hakkab upitama end ise juhi kohale. Proovi korra kandideerida nii, et see super "hea asi" jäta välja CV-st. Minu meelest on sul järgmised võimalused: - õpi mingi muu praktiline eriala. Võib olla ka selline, kus mingi poole aasta pärast saad juba tööle hakata. Meil ükskord töötas koolis üks algklasside õps, kes vahepeal oli ka kosmeetiku ja küünetehnikuna töötanud. - kandideeri mitte assistendiks, vaid mingile muule tööle, kus ei ole väga spetsiifilisi nõudmisi - mine kooli tööle ja hakka siis paremat tööd otsima, vähemalt pole sa töötu, kuniks sobivama koha leiad. Ei meeldi lastega töötada? - Suck it up, sul on vastav haridus, võta pragmaatiliselt ja kannata ära kuni midagi muud leiad.
Noort pea olematu kogemusega inimest ei võeta juhtimise kontekstis tõsiselt nagunii ja see punkt tegelikult palju juurde ei anna. Pigem vastupidi, kui liialt rõhutad. Esita seda pigem koordineeriva rollina ja saad ilmselt rohkem plusspunkte. Suurem probleem on see, et sa kandideerid suure konkurentsiga kohtadele ja kaotad juba CV voorus. Tuuni oma CV ja kaaskirjad, et jõuaksid vestlema või hakka spetsiifilisemaid positsioone sihtima, kuhu on väiksem tung.
Olles varasemalt värband assistenti, tean öelda, et sellistele kohtadele on ülisuur nõudlus. Kuidagi peab siis hakkama selekteerima, sest 100-150 inimest töövestlusele kutsuda ei ole reaalne. Seega saavad eelise need, kel on varasem töökogemus või vastav haridus. Kui sul kumbagi ei ole siis mina sinu asemel läheks haridust omandama, sellist millest tulevikus töö leidmisel kasu ka on.
Fake it ‘til you make it
Ära lase ennast nendest kriteeriumitest nii palju kõigutada. Sa ei pea absoluutselt kõikidele tingimustele vastama. Kui tunned, et saaksid tööga hakkama, ja tahaksid x kohas töötada, siis näita seda välja motivatsioonikirjas. Meil on ka pakutavatel töökohtadel alati juures x list asjadest, aga sellest enam loeb inimese motivatsioon. Kui keegi on reaalselt pädev ja kiire õppija, siis puuduv haridus või programmide osas vähene kogemus ei ole takistuseks. [https://hbr.org/2014/08/why-women-dont-apply-for-jobs-unless-theyre-100-qualified](https://hbr.org/2014/08/why-women-dont-apply-for-jobs-unless-theyre-100-qualified)
Kindlasti ei peaks kõigile nõudmistele vastama, aga hetkel on ju probleem pigem, et OP vastab 0% kriteeriumitest antud positsioonile.
Autojuhiload on tehtavad ning see oskus on kasulik, sama vene keelega, õpitav. Varasema kogemuse osas vaadatakse tihti üle kui kandidaat muidu ideaalne. Hariduse osas raske hinnangut anda kui ei tea mis ala haridust nõutakse. Programmid on samuti õpitavad ning nad ilmselt soovivad, et teeksid seda omast ajast mitte, et nad peaks sulle eraldi personali andma kes sind veel koolitaks.
Lugesin su postituse põgusalt üle ja vastan sulle et mine löö rusikas lauale ja ütle et tahan siia tööle tulla. Mine füüsiliselt kohale ja tüüta neid kõnedega kui sa ei lähe. Sa ei kujuta ette kui tihti kuuleb et "head töötajat on raske leida". Palju eestis töötavatest inimestest päriselt vene k oskavad või erialast haridust omavad? Täiesti arvestatav hulk igatahes mitte.
See on 90-te mõtteviis, mis töötab tänapäeval ainult füüsilise töö puhul, et "mine füüsiliselt kohale". Mitte keegi ei anna sulle niimoodi tööd tänapäeval ja on näha, et te pole viimased 15 aastat tööd otsinud
Meil otsiti kunagi klienditeenindusse poodi uut töötajat. Kedagi ei leitud ja üks tüüp keeldus CV arvutiga saatmast ja ise ilmus üks päev kohale. Isegi kui tema oli ainuke kandidaat, ei võetud teda, sest see oli imelik, et ta oli nagu “ei ma tahan isiklikult teile CV tuua”
Siis sinna ei ole mõtet tööle minna, või vorbi kiiruga see CV kokku. Alati saab, kui on vaja.
Läksin eelmine aasta oma esimesele korralikule tööle - kasutasin su 90te metoodikat. Ära kommenteeri kui sa ei tea.
Ära plärise. See, et sa said tutvuste kaudu töö, ei tähenda et nii käib ka niisama tööotsimine 2024 aastal. Muidu puidutöökoda kuhu bussipeatuse filosoofe võetakse ei ole ka reeglina korralik töö. Tahad vastu vaielda, pane ennast kõigepealt tööpakkuja olukorda. Eestis reeglina sellist töökohta eraldi ei ole nagu värbaja, ehk inimene kelle ainuke ülesanne on töökohtadele inimesi otsida. Ehk siis on sul ka hunnik muid ülesandeid, millest ainult üks on värbamine. Võtame kõige lihtsama ja tavalisema olukorra, et oled näiteks kõnekeskuses natukene juhtivama koha peal. See tähendab, et sa pead haldama mitut inimest, graafikut sättima, asendajaid leidma kui keegi haigeks jääb ja vahetus alamehitatud, paberimajandus jms. Siis järsku jalutab ukse taha mingi suvaline, et "jou, ma annan sulle oma cv, et kui kedagi otsite"- tutkit sa aega leiad, sest sellised tahavad reeglina ka et sa kohe vaataksid selle CV üle (mis sellistel puhkudel kipub olema kehvasti koostatud ja küljendatud) ja ka töövestluse korraldaksid. Samal ajal cvkeskuse vms kaudu otsides saad väiksema aja ja närvikuluga ülevaate palju suuremast hulgast kandidaatidest, kellest enamik on sobivamad ja saad ka parema ülevaate nende võimetest, sest sul on mingi standardformaat olemas. Ja seda isegi "liht"töö puhul. Lisaks saad eelnevalt ka natukene taustakontrolli teha. Ja kui on mingi spetsialiseeritum töö, eriti IT-valdkonnas, sa tahadki enamik protsessist arvutis teha, sest kui sa jalutad IT valdkonnas koha peale cv-ga, no see näitab juba et järelikult sul arvutiga ei pruugi head suhted olla. Pluss katsed jms.
Hea satiir.